LHV uue heliloomingu Au-tasu võitis noor helilooja Liisa Hirsch ({{commentsTotal}})

Täna õhtul tehti Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Päevade raames toimuval ERSO kontserdil teatavaks esmakordselt välja antava LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat, kelleks on noorhelilooja Liisa Hirsch. Au-tasuks on 5000-eurone stipendium, heliloomingu tellimus Eesti Muusika Päevade poolt ja klaasikunstnik Mare Saare taies.

Liisa Hirschi võiduteos "Ascending…Descending" valiti žürii poolt välja 11 nominendi hulgast. LHV Au-tasule laekus 39 ettepanekut 29 muusikaorganisatsioonilt. Teoste valik oli mitmekesine, hõlmates kammer- ja orkestrimuusikat, samuti kooriloomingut ja ühe elektroonilise teose.

LHV ja Eesti Muusika Päevade koostöös esmakordselt toimuva konkursi eesmärk on tunnustada ühte 2015. aastal maailmaesiettekandele tulnud teost, mille autor on eesti helilooja. Tegemist on muusikaelu kontekstis märgilise tähendusega sündmusega, mil eraettevõte toetab Eesti nüüdismuusikat.

Konkursi žüriisse kuulusid Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liit, žürii esimees), Helena Tulve (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Timo Steiner (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus), Tiia Teder (Klassikaraadio), Taavi Kerikmäe (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika keskuse juht, interpreet, helilooja), Risto Joost (dirigent, Tallinna Kammerorkestri ja MDR Leipzigi Raadiokoori kunstiline juht), Kerri Kotta (Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees).

LHV uue heliloomingu Au-tasu partnerid on Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusikafond, Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Liisa Hirsch (1984) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof. Toivo Tulevi kompositsiooniklassis. Ta on õpetanud improvisatsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis ja töötanud muusikajuhina Eesti Draamateatris. Praegu õpib Hirsch magistriõppes Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Peter Adriaanszi ja Cornelis de Bondti juhendamisel. Tänavu pälvis tema teos "Brautigan Circles" Apeldoornis noorte heliloojate kohtumisel (Erenprijs Young Composers Meeting) peapreemia. 2016. aastal esindas Liisa Hirschi teos Eestit maailma suurima nüüdismuusika katusorganisatsiooni ISCM aastakonverentsil Tongyeongis Lõuna-Koreas.

Liisa Hirschi muusikale on iseloomulik tundlikkus kõlavärvide suhtes, keskendatud tähelepanu helile, samuti kandev struktuur ja vormipuhtus. Põhiosa Hirschi loomingust moodustab filmi- ja teatrimuusika, tihti teeb ta koostööd lavastajatetantsijatega. Suureks inspiratsiooniks peab Liisa Hirsch kohtumisi ja ühiseid musitseerimisi heliloojate Christian Wolffi ja Antoine Beugeriga.

7.-16. aprillini toimuv festival Eesti Muusika Päevad kannab tänavu nimetust "Roheline heli". Eesti vanima, alates 1979. aastast peetava muusikafestivali Eesti Muusika Päevad kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab erikunstivorme. 2015. aastal tunnustati EMPi Euroopa festivalide kvaliteedimärgiga. Festivali Eesti Muusika Päevad korraldab Eesti Heliloojate Liit, kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner.

Toimetaja: Jaanika Valk



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.