LHV uue heliloomingu Au-tasu võitis noor helilooja Liisa Hirsch ({{commentsTotal}})

Täna õhtul tehti Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Päevade raames toimuval ERSO kontserdil teatavaks esmakordselt välja antava LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat, kelleks on noorhelilooja Liisa Hirsch. Au-tasuks on 5000-eurone stipendium, heliloomingu tellimus Eesti Muusika Päevade poolt ja klaasikunstnik Mare Saare taies.

Liisa Hirschi võiduteos "Ascending…Descending" valiti žürii poolt välja 11 nominendi hulgast. LHV Au-tasule laekus 39 ettepanekut 29 muusikaorganisatsioonilt. Teoste valik oli mitmekesine, hõlmates kammer- ja orkestrimuusikat, samuti kooriloomingut ja ühe elektroonilise teose.

LHV ja Eesti Muusika Päevade koostöös esmakordselt toimuva konkursi eesmärk on tunnustada ühte 2015. aastal maailmaesiettekandele tulnud teost, mille autor on eesti helilooja. Tegemist on muusikaelu kontekstis märgilise tähendusega sündmusega, mil eraettevõte toetab Eesti nüüdismuusikat.

Konkursi žüriisse kuulusid Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liit, žürii esimees), Helena Tulve (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Timo Steiner (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus), Tiia Teder (Klassikaraadio), Taavi Kerikmäe (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika keskuse juht, interpreet, helilooja), Risto Joost (dirigent, Tallinna Kammerorkestri ja MDR Leipzigi Raadiokoori kunstiline juht), Kerri Kotta (Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees).

LHV uue heliloomingu Au-tasu partnerid on Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusikafond, Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Liisa Hirsch (1984) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof. Toivo Tulevi kompositsiooniklassis. Ta on õpetanud improvisatsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis ja töötanud muusikajuhina Eesti Draamateatris. Praegu õpib Hirsch magistriõppes Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Peter Adriaanszi ja Cornelis de Bondti juhendamisel. Tänavu pälvis tema teos "Brautigan Circles" Apeldoornis noorte heliloojate kohtumisel (Erenprijs Young Composers Meeting) peapreemia. 2016. aastal esindas Liisa Hirschi teos Eestit maailma suurima nüüdismuusika katusorganisatsiooni ISCM aastakonverentsil Tongyeongis Lõuna-Koreas.

Liisa Hirschi muusikale on iseloomulik tundlikkus kõlavärvide suhtes, keskendatud tähelepanu helile, samuti kandev struktuur ja vormipuhtus. Põhiosa Hirschi loomingust moodustab filmi- ja teatrimuusika, tihti teeb ta koostööd lavastajatetantsijatega. Suureks inspiratsiooniks peab Liisa Hirsch kohtumisi ja ühiseid musitseerimisi heliloojate Christian Wolffi ja Antoine Beugeriga.

7.-16. aprillini toimuv festival Eesti Muusika Päevad kannab tänavu nimetust "Roheline heli". Eesti vanima, alates 1979. aastast peetava muusikafestivali Eesti Muusika Päevad kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab erikunstivorme. 2015. aastal tunnustati EMPi Euroopa festivalide kvaliteedimärgiga. Festivali Eesti Muusika Päevad korraldab Eesti Heliloojate Liit, kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner.

Toimetaja: Jaanika Valk



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.