Jazzkaar toob esinema 197 artisti ({{commentsTotal}})

{{1461219834000 | amCalendar}}

Reedel algav Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar leiab aset 22. aprillist 1. maini Telliskivi Loomelinnakus ning 13 paigas üle Eesti. Sel aastal 27. korda toimuv festival toob esinema 197 artisti 17 riigist.

Jazzkaare juhi Anne Ermi sõnul on festival suurim kui kunagi varem, üles astub senisest rohkem eesti artiste, nende seas nii tuntud nimesid kui ka noori tegijaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänu EMTA džässiosakonnale on meil tõepoolest väga säravad noored artistid nagu Kirke Karja, Aleksander Paal ja Mai Agan ja palju palju teisi, ning tõepoolest nad astuvad kannule Jaak Sooäärele ja teistele. Konkurents on tekkinud ja see on väga hea, tuleb uusi lugusid, neli uut plaati saab esitletud Jazzkaarel, nii et uut ja värsket on hästi palju," ütles festivali direktor ja kunstiline juht Anne Erm.

Jazzkaare peaesineja on USA kitarrilegend Al di Meola, maailmaklassi saksofonihelid toob meieni tippsaksofonist Chris Potter. Tallinnasse saabub ameerika noorema põlvkonna üks lemmikvokaliste José James. Põhjamaised toonid paneb helisema Norra laulja ja multiinstrumentalist Bernhoft.

Jazzkaare kõige salapärasem esineja on saksa pianist Lambert, kes ise varjab oma nägu Sitsiilia maski taha. Tema 2015. aastal ilmunud teine album "Stay In The Dark" on salvestatud täielikus pimeduses.

Efektsete live-ettekannete huvilistele pakub etenduse klahvpillimängija, helilooja, DJ ja produtsendina üle maailma tuntud Mark de Clive-Lowe, kelle moodsa bändi CHURCH külalissolistina teeb kaasa UK neo-soul lauljatar Tawiah.

Kuuba soojust toob Eesti jahedasse kevadesse sealse jazzi ere täht Roberto Fonseca.

Sel aastal esineb Jazzkaarel rekordiliselt 115 Eesti artisti. Oma uusi albumeid tutvustavad Maarja Nuut, Kadri Voorand, Janno Trump ansambliga Trump Conception ning Peedu Kass trioga Momentum. Erki Pärnoja toob kontserdi ajal müüki oma EP Himmelbjerget piiratud tiraažiga eriversiooni.

Pühapäeval, 24. aprillil on Jazzkaarel tasuta kontsertide päev, mis algab varahommikul kell 8 traditsioonilise linnulauluekskursiooniga. Päeva võtab õhtul kell 7 kokku Marten Kuninga kummardus David Bowie-le.

Aastast 2007 annab Jazzkaar koos oma kuldsponsoriga välja jazziauhinda, mille pälvib oma kolme viimase aasta loomingu ja kontserttegevusega kõige rohkem silma paistnud jazzmuusik. Sel aastal astuvad 29. aprillil suurel galakontserdil Jazziauhinnad 10 üles kõik senised võitjad. Seekordsed jazziauhinnad kuulutatakse välja 27. aprillil.

Festivali lõpetab 1. mail rahvusvaheliselt ühe tuntuma Eesti saksofonisti Maria Fausti spetsiaalselt loodud positiivse tooniga "Velocipede", mis ühendab endas kolme kunstiliiki – muusika, videokunst ja kehakultuur. Publikul on võimalik teose sündimises osaleda, vändates kaasa saali paigutatud viieteistkümnel spinningrattal.

Improviseeriv ja pidevalt arenev nagu jazz ise, ei püsi ka festival kinni kontserdisaalides ja lavalaudadel. Linnaruumiprojekti raames võib jazziga kohtuda trammis, rongis, raamatupoes või lihtsalt tänavanurgal. Seda nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Viljandis.

Kogu programmi leiab siit.

Toimetaja: Reet Weidebaum/Jaanika Valk



FILM
Eesti filmipäevad Ukrainas

Eesti draamafilmid panid ukrainlased nutma

7. – 11. detsembrini toimunud Eesti filmi päevad Ukraina pealinnas kinos "Kyiv" tõid saalid rahvast täis ning kohale tulnud autorid said ülimalt sooja vastuvõtu osaliseks. Suurimat huvi äratas publiku seas  musta huumoriga vürtsitatud Rainer Sarneti mängufilm "November".

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: