Laura Kalle: iga tegelaskuju on nagu lehvik ({{commentsTotal}})

Laura Kalle Autor: FB

29. ja 30. aprillil saab Rahvusooper Estonia kammersaalis näha Eesti parimate teatri-, muusika- ja kunstitudengite ühist lavadebüüti – Benjamin Britteni verd tarretavat õudusooperit "Kruvipööre". Lavastaja Laura Kalle käis klassikaraadio saates "Delta" ja rääkis projektist ning lavastamisprotsessist lähemalt.

Ooperi lavastaja Laura Kalle sõnul on tegemist ainulaadse ühisprojektiga, kus kõik orkestrandid, lauljad, lavastusmeeskonna liikmed, kostüümi-, lava- ja valguskunstnikud ning isegi dirigent ja produtsent on pärit eri Eesti ülikoolidest. "Ühelt poolt on see hea võimalus näha, missugune on Eesti klassikalise muusika ja lavastuskunsti järelkasv, teisalt on tegemist tõeliselt haarava looga, mis oma müstilise süžeega eriliselt hästi just volbriöö-eelsesse aega sobib," rääkis Kalle.

Kuigi Laura Kalle ei ole muusikaga võõras, siis ooperi lavastamisele läheneb ta seekord dramaturgiliselt. "Tunnen nooti ja ma tunnen, et see aitab küll, eriti kui materjal on nii keeruline. Ma arvan, et ilma noodi tundmiseta ei saaks."

Lavastajat köidab psühholoogiline ooper. "Seal on väga palju kihte, just selles ooperis, iga tegelaskuju saab avada väga põhjalikult, nagu lehvikuna lahti teha. Me võime seda lehvikut paotada natukene, täiesti avada või jätta avamisrõõmu publikule."

Õudusooperi dirigendi Ingrid Roose sõnul mängib etendus nii publiku kui lauljate emotsioonidel ning tekitab hirmujudinaid just oma meeleolude ja muusikaga. "Mind paelub selle ooperi juures kõige rohkem see, kuidas Britten on väga oskuslikult kõik küsimused, diskussioonid ja konfliktid muusikasse kirjutanud," märkis Roose ning lisas, et selle teose puhul on märgiline kohe pärast sissejuhatavat proloogi orkestris kõlav intensiivne 12-heliline kruvimise-teema. "Ooper on kirjutatud ühesele orkestrikoosseisule, mis seab küll igale orkestrandile väga suure vastutuse, kuid annab seda enam ruumi musikaalsusele ja interpretatsioonile."

"Kruvipööre" on Benjamin Britteni kammerooper, mis on kirjutatud tüdruksopranile, poiss-sopranile, tenorile ja kolmele sopranile. Ooperi libreto aluseks on Henry Jamesi samanimeline kummitusjutt.

"Kruvipöörde" tegelasteks on lapsed ja vaimud ning loo tegevustik rullub lahti vanas majas, mis ei taha oma minevikust lahti lasta. "Kruvipööre" etendub Rahvusooper Estonia kammersaalis 29. ja 30. aprillil kell 19.00. Ooper on inglise keeles.

Lavastaja: Laura Kalle (EMTA Lavakunstikool)
Dirigent: Ingrid Roose (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
Kunstnik: Mirjam Aimla (Eesti Kunstiakadeemia)
Valguskunstnik: Mari-Riin Villemsoo (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Videokunstnik: Carmen Seljamaa (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dekoratsioonid: Eerik Kask (Tallinna Tehnikakõrgkool)
Produtsent: Priit Mikk (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)

Osades: Arete Teemets, Hanno Mölderkivi, Kadi Jürgens, Kadri-Liis Kukk, Liisi Promet, Silver Piiroja. Kaasa teeb kammerorkester.

Ooperile on võimalik hoogu anda Hooandjas.

Rohkem infot leiab Facebookist.

Toimetaja: Jaanika Valk



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.