Toomas Raudam: Kallase pagemine ({{commentsTotal}})

Siim Kallas.
Siim Kallas. Autor/allikas: John Thys/AFP/Scanpix

Kuni meil on olemas presidendi institutsioon kui selline, peaksime sellest ka lugu pidama. Vähemalt senini, kui mingis väga kauges tulevikus teisiti ei otsustata, millega siis peaks loogiliselt kaasnema ka parlamendisaadikute arvu vähendamine jms. Mis aga institutsiooni puutub, siis kes muu kui sellele kohale kandideerija peaks oskama ameti väärikuse eest hea seista ja veenma selles ka neid, kes teda ametisse küll otseselt ei vali, kuid kelle ees ta on kõige rohkem vastutav – rahvas!

Paraku jätab Siim Kallase retoorika mulje vastupidisest. Iga tema sõna kisub kõrget ametit allapoole, muutes Tooli pingiks või järiks, kuhu võib pürgida või trügida Igaüks. Ta on nagu sportlane, kes saadetakse olümpiamängudele vaid osavõtuks - see, kas ta seal ka mingi koha saab, tundub olevat kama. Piinlik oli viimases teleusutluses Marko Reikopiga kuulda, et pretendendi kaasa mehe uue ameti peale grimasse tegema hakkab. No kuulge. Ta ise aga niheleb diivanil, nagu oleks see tuline pann, kuhu ta on eksikombel visatud või sõprade poolt kihlveo korras pillatud.

Viimane amet, mille eest Kallas pages, oli peaministri oma. Ma ei uskunud, et nii võib juhtuda, lootsin, et VEB-fondi asjus leiab aset kahekõne Kallas versus Kümmel. Kirjutasin: "Kaalul on rohkem kui poliitika, kaalul on see, mis on ühtviisi nii poliitika tagajärg kui eesmärk - inimeste igapäevaelu, mida saab ja tohib muuta ainult paremaks, valevabamaks. Duell Kallas versus Kümmel ei saa lõppeda eimillegagi." (Päevaleht, 8.03.2013)

Kanti järgi on valetamine inimese suurim patt iseenda vastu. Poliitikutele ei saa seda ette heita. Nad peavadki oskama vajadusel vastusest kõrvale hiilida. Mis pole muidugi sama mis valetamine. Õpetlik on takkajärgi jälgida poliitikute nägusid valetamise hetkel. Usun, et Bushi nägu on veel kõigil silme ees, kui ta väitis, et Saddam Husseini käes on massihävitusrelvad. Teles Kallas valetamisega toime ei tulnud. Nii sõnad kui ka keha rääkisid selget keelt: "Tegelikult ma ei tahagi presidendiks saada, saage nüüd ometi aru, ma ei saa seda välja öelda, aga tuleb keegi teine, mina olen ainult hüpiknukk…"

Kunagi, kui Ilvesest sai president, olin ma temast vaimustatud. Ta tundus olevat tark. Targem kui teised. Lootsin, et temast saab selline valitseja nagu oli Aurelius, kes valitses Rooma riiki vastumeelselt, mitte enda, vaid teiste hüvanguks. Osaliselt pidin pettuma. Panin tähele, et rahvale ei meeldi tema nätsunärimine. Miks ta sellest küll ei loobu? Võiks ju isegi pulti minna ja öelda: "Armas rahvas, ma saan teist aru, ei taha teile enam liiga teha ega see mul raske ei ole, ütlen nätsust lahti - kui lubate, siis vahel salaja panen tüki suhu, aga sülitan kohe välja.“ Siis sain aru, et ametisse saades kadus Ilvesel kohe ka kontakt rahvaga ning et minu märguanded, mida kirjutasin nii saja ringis, ei jõudnud temani, vaid rändasid kas prügikasti või Kapo kappidesse.

Mis saab, kui Kallas Kadrioru hermeetilisse mulli tõesti välja ujub? Mis juhtub siis, kui Putin talle ütleb: "Tead, mees, ma olen homme Eestis sees!" Kuidas ka ei tahaks, ei suuda uskuda, et Kallas "ei" ütleb. Pigem näen teda pagemas, tulejutt taga. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: