Ilmar Taska debüütromaanist: sellest võiks vabalt valmida ka film ({{commentsTotal}})

Filmitegija Ilmar Taska andis välja debüütromaani "Pobeda 1946", mis annab pildi toonasest Eesti elust - "Ringvaate" stuudios rääkis ta enda suhtest kirjutamisega ning ka sellest, mida ta arvab praegusest Eesti filmimaastikust.

"Film on samuti seotud kirjutamisega ning tegelikult hakkasin ma juba noorena tööle stsenaariumite toimetajana," ütles Ilmar Taska "Ringvaates" ja selgitas, et tegelikult on ta kirjutamisega juba pikka aega tegelenud ning romaan "Pobeda 1946" ei ole tema kirjanikutee alguseks. "Juba kirjandusõpetaja luges koolis minu kirjandeid klassile ette." Tema tekste on tõlgitud isegi bulgaaria keelde, mis on Taska arvates väga tervitatav. "See on väga tore, et ka meie kultuuriministeerium toetab, et meie kirjanike jutud jõuaksid kodumaast kaugele." Näiteks tutvustab Taska lähiajal ühte enda juttudest Pariisi suurimas raamatupoes.

Esimene täispikk romaan "Pobeda 1946" räägib tema sõnul Eesti ajaloost ning mingis osas ka taksodest. "Minu teose kangelane on üks poiss, kes on väga vaimustuses taksost ning selle juhist - tol ajal olid need inimesed väga erilised, kellel autod olid, kuid see sõprus juhiga toob kaasa ka väga palju pahandusi," selgitas Taska, et teos räägib justkui ka sellest, kuidas üks perekond jaguneb tänu raudsele eesriidele kaheks. "See teos on koondportree toonasest Eesti elust ning võib öelda, et seal on mingid prototüübid, kuid need on laiendatud."

Ilmar Taska tõdes, et tema raamatust võiks tekkida vabalt ka film. "Minu kirjutatud lühijutust, millest antud romaan välja kujunes, tehakse tegelikult juba lühifilmi." Eesti filmimaastikuga on ta siiani hästi kursis ning tal on väga hea meel, et ta enda poeg sai valmis filmi "Klassikokkutulek". "Selle filmi aluseks on väga hea lugu, mis on selle edu aluseks."

Raamatu "Pobeda 1946" kirjutamiseks rändas ta Austraalia läänerannikule kullakaevuri onni, et seal seda rahus kirjutada. "Seal ei olnud teatrit ega kino, kuid seal oli siiski olemas internet, mis mind kirjutamise juures aitas."

Toimetaja: Kaspar Viilup



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.