Ilmar Taska debüütromaanist: sellest võiks vabalt valmida ka film ({{commentsTotal}})

Filmitegija Ilmar Taska andis välja debüütromaani "Pobeda 1946", mis annab pildi toonasest Eesti elust - "Ringvaate" stuudios rääkis ta enda suhtest kirjutamisega ning ka sellest, mida ta arvab praegusest Eesti filmimaastikust.

"Film on samuti seotud kirjutamisega ning tegelikult hakkasin ma juba noorena tööle stsenaariumite toimetajana," ütles Ilmar Taska "Ringvaates" ja selgitas, et tegelikult on ta kirjutamisega juba pikka aega tegelenud ning romaan "Pobeda 1946" ei ole tema kirjanikutee alguseks. "Juba kirjandusõpetaja luges koolis minu kirjandeid klassile ette." Tema tekste on tõlgitud isegi bulgaaria keelde, mis on Taska arvates väga tervitatav. "See on väga tore, et ka meie kultuuriministeerium toetab, et meie kirjanike jutud jõuaksid kodumaast kaugele." Näiteks tutvustab Taska lähiajal ühte enda juttudest Pariisi suurimas raamatupoes.

Esimene täispikk romaan "Pobeda 1946" räägib tema sõnul Eesti ajaloost ning mingis osas ka taksodest. "Minu teose kangelane on üks poiss, kes on väga vaimustuses taksost ning selle juhist - tol ajal olid need inimesed väga erilised, kellel autod olid, kuid see sõprus juhiga toob kaasa ka väga palju pahandusi," selgitas Taska, et teos räägib justkui ka sellest, kuidas üks perekond jaguneb tänu raudsele eesriidele kaheks. "See teos on koondportree toonasest Eesti elust ning võib öelda, et seal on mingid prototüübid, kuid need on laiendatud."

Ilmar Taska tõdes, et tema raamatust võiks tekkida vabalt ka film. "Minu kirjutatud lühijutust, millest antud romaan välja kujunes, tehakse tegelikult juba lühifilmi." Eesti filmimaastikuga on ta siiani hästi kursis ning tal on väga hea meel, et ta enda poeg sai valmis filmi "Klassikokkutulek". "Selle filmi aluseks on väga hea lugu, mis on selle edu aluseks."

Raamatu "Pobeda 1946" kirjutamiseks rändas ta Austraalia läänerannikule kullakaevuri onni, et seal seda rahus kirjutada. "Seal ei olnud teatrit ega kino, kuid seal oli siiski olemas internet, mis mind kirjutamise juures aitas."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.