Tatjana Kosmõnina: kahjuks meil on kaks Eestit, mis ei puutu omavahel kokku ({{commentsTotal}})

27. aprillil esietendub Tallinna Linnateatri ja Vene teatri koostöös "Teisest silmapilgust", mis lahkab eesti ja vene kogukonna viletsaid või olematuid suhteid. "OPile" rääkisid lavastuse tagamaadest ja oma arvamustest sel teemal lavastaja Mari-Liis Lill ja näitleja Tatjana Kosmõnina.

Tatjana Kosmõnina sõnul on meil kaks Eestit ja need kaks Eestit ei puutu teineteisega absoluutselt kokku. "Me elame paralleelmaailmades," nentis Kosmõnina "OPis". "Me ei tea teineteisest mitte midagi, sellest on väga kahju. Meil on teised peod, teised hirmud, teised lootused. Teine keel, erinevad ajalehed, erinev televisioon, erinevad filmid, erinevad staarid. Nagu Marss ja Veenus."

Kosmõnina nentis, et kuigi lavastus on lähendanud tema ja ta kolleegide ning eesti näitlejate-lavastajate suhteid, ei usu ta, et tavaline vene inimene tuleb lavastust vaatama. "Minu ema tuleb muidugi, aga minu ema naaber, ma ei usu, et tuleb. Kahjuks. Ma ei tea,kui palju aega on veel vaja, et see olukord kuidagi muutuks."

Mari-Liis Lill ütles, et lavastus sündis sellest, et nad Paavo Piigiga avastasid, et neil ei ole mitte ühtegi vene sõpra. "Ja siis me hakkasime analüüsima, miks see niimoodi on. Elades Tallinnas. Ja sealt edasi muutus see üldisemaks küsimuseks, miks nii on, et me tihti elame täiesti paralleelmaailmades," lausus Lill.

"Me ju tihti käsitleme vene elanikkonda, esiteks, sellise ühtse grupina: vene elanikkond arvab nii, tahab selliseid asju. Ja teine asi on see, et me tihti võtame sellise lasteaiakasvataja rolli ehk siis: vene elanikkond kui objekt, nemad kui probleem. Et meie nüüd tuleme ja hakkame lahendama. Tegelikult, olgem ausad, nagu te ka siin nägite, (Eesti venelased on) täitsa lihast ja luust inimesed oma tahtmiste-arvamustega, kellele tuleb lihtsalt silma vaadata, võib-olla vahel küsida: aga mida sina tahad? Mitte, et mina tulen parandan sind ära."

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.