Saage tuttavaks – maailma kõige hõivatum naisdirigent Kristiina Poska ({{commentsTotal}})

Naistepäeva paiku üllatas paljusid edetabel, kus loetleti maailma mõjukamaid eestlannasid. Üllataval kombel troonis tabeli tipus supermodellide ja sportlaste ees noor naisdirigent Kristiina Poska, kes on kodumaal vähe tuntud, sest teeb karjääri peamiselt laias maailmas.

Kristiina Poska on juhtiva klassikalise muusika portaali Bachtrack andmetel maailma kõige hõivatum naisdirigent. "Sel päeval, kui ma sellest kuulsin, olin natukene endaga pahuksis, kuna ma arvasin, et ma peaksin tegema veel rohkem tööd, aga siis ma mõtlesin, et okei, võib-olla ei peaks endale nii palju piitsa andma, kui ma olen juba kõige hõivatum naisdirigent," tõdes Poska.

Ta on võitnud mainekaid auhindu Kreekas, Suurbritannias, Taanis ja Saksamaal. 37-aastase eestlanna portfellis on rohkem nimekaid orkestreid ja uhkeid kontserdisaale kui enamus dirigentide suudab koguda tervel eluajal. "Orkester on minu jaoks üks maailma ime ja kui ma seda esimesed korras niiöelda ligidalt kuulsin, siis ma olin sellest sõltuv."

Kristiina Poska kinnitas, et tegelikult oli tema eeskujuks vanaisa, kes mängis fantastiliselt klaverit. "Ta ei lugenud noote, aga ta improviseeris nagu vanajumal ise - loomulikult ma tahtsin mängida nii nagu tema, aga loomulikult ei mängi ma nii nagu tema." Pärast Türi muusikakooli lõpetamist 1994. aastal läks väikelinna tüdruk Tallinnasse ja asus õppima koorijuhtimist Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Kõige selle kõrvalt laulis Poska ise erinevates koorides.

Koorijuhtimisest ta küll puudust ei tunne, aga siiski ütles Poska, et on üks erand, mis sunniks teda taas koori ees dirigendikeppi haarama – võimalus juhatada tuhandeid lauljaid laulupeol. "See on igale Eesti dirigendile kõige suurem au, mis üldse osaks saab saada." Pärast Otsa kooli koorijuhtimise eriala lõpetamist vahetas Poska suunda ja leidis oma tõelise kire orkestris. Dirigentide seas haruldase vasakukäelise Poska nakatas orkestriarmastusega tema juhendaja, Eesti muusikaakadeemia professor Toomas Kapten.

Edasipüüdlikus viis dirigendi 2003.aastal Erasmuse vahetusüliõpilasena Berliini, kus ta kahe semestriga õppis ära saksa keele. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliini Hanns Eisleri muusikakõrgkoolis. Kõik, mis Poskal kiitusega lõpetatud õpingutele on järgnenud, on justkui iga dirigendi unenägu. Otse koolipingist sai ta Berliini Komische Opera kapellmeistriks ehk teiseks dirigendiks.

"See on täiesti erandlik, et ma koolist esimese töökohana sain kapellmeistriks nii suures ooperimajas - see nagu ei vasta üldse reeglitele ja see on väga erandlik," ütles Poska, kes alguses kartis väga, kas ta suudab sellega üldse hakkama saada. Komische Operaga astus Poska üles ka kodupubliku ees. 2013. aastal juhatas ta Birgitta Festivalil “Seitset surmapattu”. Eelnevalt oli rahvusvaheline ajakirjandus nimetanud seda teost “ilmutuseks”.

Maailma hõivatuimal naisdirigendil ei ole töö kõrvalt paljuks muuks aega, kuid vähemalt korra aastas tõttab Poska mägedesse suusatama. Selle hooaja lõpus on eestlanna otsustanud oma elus astuda veel ühe sammu edasi ja lahkuda Berliini Komische Operast. Eestlanna soovib jätkata oma karjääri vabakutselisena, sest see võimaldab tal rohkem korda saata. Viimasel ajal on Poska juhatanud lisaks koduorkestrile rohkem kui kümmet erinevat maailma tipporkestrit – Stockholmi Kuninglikku Filharmooniaorkestrit ja Stockholmi Kuningliku Ooperit, Hamburgi Riigiooperit, Saksa Kammerfilharmoonikuid, Müncheni Filharmoonikuid, Kölni, Leipzigi, Göteborgi ja Tokio sümfooniaorkestreid jne.

"Pealtnägija" tabas Kristiina Poska Viinis, kus ta õige pea astub üles Musikvereini kontserdimajas, mida ETV publik teab kui kuulsat uusaastakontsertide toimumispaika. Varem on Poska Viinis juhatanud Volksoperit, kus teiste seas jälgis tema dirigendikeppi ka primadonna Anneli Peebo. Poska graafik on Austrias tihe, plaanis on viis kontserti, nende seas debüüt Musikvereinis. Tihedale kontserdile vaatamata meeldib Kristiina Poskale enne kontserti teha lõunauinakuid ning lubab teha ka enne olulist kontserti kuni tunniajase uinaku.

19. aprillil andis Poska teise kontserdi Musikevereinis ja 20. aprillil peaks ta olema tagasi Berliinis. 13.mail on teda võimalik näha ka Eesti publikul, sest esimest korda astub ta üles Estonia kontserdisaalis, kus ta dirigeerib ERSO hooaja lõppkontserti.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Pealtnägija



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.