Saage tuttavaks – maailma kõige hõivatum naisdirigent Kristiina Poska ({{commentsTotal}})

Naistepäeva paiku üllatas paljusid edetabel, kus loetleti maailma mõjukamaid eestlannasid. Üllataval kombel troonis tabeli tipus supermodellide ja sportlaste ees noor naisdirigent Kristiina Poska, kes on kodumaal vähe tuntud, sest teeb karjääri peamiselt laias maailmas.

Kristiina Poska on juhtiva klassikalise muusika portaali Bachtrack andmetel maailma kõige hõivatum naisdirigent. "Sel päeval, kui ma sellest kuulsin, olin natukene endaga pahuksis, kuna ma arvasin, et ma peaksin tegema veel rohkem tööd, aga siis ma mõtlesin, et okei, võib-olla ei peaks endale nii palju piitsa andma, kui ma olen juba kõige hõivatum naisdirigent," tõdes Poska.

Ta on võitnud mainekaid auhindu Kreekas, Suurbritannias, Taanis ja Saksamaal. 37-aastase eestlanna portfellis on rohkem nimekaid orkestreid ja uhkeid kontserdisaale kui enamus dirigentide suudab koguda tervel eluajal. "Orkester on minu jaoks üks maailma ime ja kui ma seda esimesed korras niiöelda ligidalt kuulsin, siis ma olin sellest sõltuv."

Kristiina Poska kinnitas, et tegelikult oli tema eeskujuks vanaisa, kes mängis fantastiliselt klaverit. "Ta ei lugenud noote, aga ta improviseeris nagu vanajumal ise - loomulikult ma tahtsin mängida nii nagu tema, aga loomulikult ei mängi ma nii nagu tema." Pärast Türi muusikakooli lõpetamist 1994. aastal läks väikelinna tüdruk Tallinnasse ja asus õppima koorijuhtimist Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Kõige selle kõrvalt laulis Poska ise erinevates koorides.

Koorijuhtimisest ta küll puudust ei tunne, aga siiski ütles Poska, et on üks erand, mis sunniks teda taas koori ees dirigendikeppi haarama – võimalus juhatada tuhandeid lauljaid laulupeol. "See on igale Eesti dirigendile kõige suurem au, mis üldse osaks saab saada." Pärast Otsa kooli koorijuhtimise eriala lõpetamist vahetas Poska suunda ja leidis oma tõelise kire orkestris. Dirigentide seas haruldase vasakukäelise Poska nakatas orkestriarmastusega tema juhendaja, Eesti muusikaakadeemia professor Toomas Kapten.

Edasipüüdlikus viis dirigendi 2003.aastal Erasmuse vahetusüliõpilasena Berliini, kus ta kahe semestriga õppis ära saksa keele. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliini Hanns Eisleri muusikakõrgkoolis. Kõik, mis Poskal kiitusega lõpetatud õpingutele on järgnenud, on justkui iga dirigendi unenägu. Otse koolipingist sai ta Berliini Komische Opera kapellmeistriks ehk teiseks dirigendiks.

"See on täiesti erandlik, et ma koolist esimese töökohana sain kapellmeistriks nii suures ooperimajas - see nagu ei vasta üldse reeglitele ja see on väga erandlik," ütles Poska, kes alguses kartis väga, kas ta suudab sellega üldse hakkama saada. Komische Operaga astus Poska üles ka kodupubliku ees. 2013. aastal juhatas ta Birgitta Festivalil “Seitset surmapattu”. Eelnevalt oli rahvusvaheline ajakirjandus nimetanud seda teost “ilmutuseks”.

Maailma hõivatuimal naisdirigendil ei ole töö kõrvalt paljuks muuks aega, kuid vähemalt korra aastas tõttab Poska mägedesse suusatama. Selle hooaja lõpus on eestlanna otsustanud oma elus astuda veel ühe sammu edasi ja lahkuda Berliini Komische Operast. Eestlanna soovib jätkata oma karjääri vabakutselisena, sest see võimaldab tal rohkem korda saata. Viimasel ajal on Poska juhatanud lisaks koduorkestrile rohkem kui kümmet erinevat maailma tipporkestrit – Stockholmi Kuninglikku Filharmooniaorkestrit ja Stockholmi Kuningliku Ooperit, Hamburgi Riigiooperit, Saksa Kammerfilharmoonikuid, Müncheni Filharmoonikuid, Kölni, Leipzigi, Göteborgi ja Tokio sümfooniaorkestreid jne.

"Pealtnägija" tabas Kristiina Poska Viinis, kus ta õige pea astub üles Musikvereini kontserdimajas, mida ETV publik teab kui kuulsat uusaastakontsertide toimumispaika. Varem on Poska Viinis juhatanud Volksoperit, kus teiste seas jälgis tema dirigendikeppi ka primadonna Anneli Peebo. Poska graafik on Austrias tihe, plaanis on viis kontserti, nende seas debüüt Musikvereinis. Tihedale kontserdile vaatamata meeldib Kristiina Poskale enne kontserti teha lõunauinakuid ning lubab teha ka enne olulist kontserti kuni tunniajase uinaku.

19. aprillil andis Poska teise kontserdi Musikevereinis ja 20. aprillil peaks ta olema tagasi Berliinis. 13.mail on teda võimalik näha ka Eesti publikul, sest esimest korda astub ta üles Estonia kontserdisaalis, kus ta dirigeerib ERSO hooaja lõppkontserti.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Pealtnägija



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.