Maarja Vaino: kurjakuulutavast vanglast võiks saada suurejooneline mälupatarei ({{commentsTotal}})

Autor: Martin Dremljuga/ERR

18. aprillist 18. maini kestab muinsuskaitsekuu. Sündmused said alguse muuhulgas Karuteene tiitli väljakuulutamisega, mis seekord otsustati anda Okupatsioonide muuseumile Vabamuks ümbernimetamise ja muuseumi kontseptsiooni hägustamise eest. Võiks öelda ka, et Karuteene medal hoiatab meid mäluauku kukkumise eest. Alguses on võib-olla lõbus, aga hiljem seda jubedam.

Okupatsioonidega seonduvalt on muinsuskaitsekuul paslik meenutada ka seda, et pisut aega tagasi valisid Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut meie ajaloolise Patarei merekindluse Euroopa enimohustatud mälestiste hulka. Tõepoolest, tegelikult võiks Patarei vanglas Sõjamuuseumi kõrval asuda ka üks korralik Okupatsioonide muuseum. Seal võiks asuda nii mõndagi muud ja mitte ainult museaalset, sest kompleks on ju hiiglaslik. Näiteks hotell, mille akendest avaneks erakordselt kaunis vaade Tallinna lahele ja mis suudaks ise ennast ära majandada. Ja miks mitte kolida Patareisse ka Sisekaitseakadeemiat, selle asemel, et hakata ehitama täiesti uut maja? Seda enam, et osa kompleksist võiks jääda olukorda, kus saaks suurepäraselt harjutada linnalahinguid ja muud vajalikku. Kui Patarei kompleks ise ja selle ümbrus korda teha, oleks see tõeliselt fantastiline paik, mis Tallinna linnaruumi olulisel määral avaks ja avardaks.

Sealjuures ei ole Patarei tähendus mõistagi ainult arhitektuuriline. Eestlastele on sel paigal eelkõige traumadega seotud tähendus. Ning nagu psühhoanalüüs on meid õpetanud, traumadest saab lahti vaid nende meenutamisega. Mälupiltide taaselustamine aitab ravida psühhotraumasid. Teistpidi on mälu vältimatu osa inimese edasikestmiseks: ilma mäluta on inimesel raske edukalt toime tulla.

Seetõttu tahaksin Patarei vanglaga seoses kasutada ka mõistet "mälupatarei". Mida ma selle all silmas pean?

Patarei sõna üks tähendus on aku kui jõuallikas. Akudesse salvestatakse energiat eesmärgiga seda hiljem kasutada. Inimese mälu on samuti justkui aku: ta akumuleerib teadmisi. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, see tähendab võime kasutada kogemusi. Me teame, et näiteks autoaku laeb sõites iseennast. Ja kui auto kasutamata seisab, läheb aku tühjaks. Võiksime samasugust paralleeli pruukida ka kultuurimälu puhul. Kui me oma mälu ei kasuta, teda pidevalt uuesti ei „lae“, muutub ka kultuur aegamööda tühjaks ega sõida enam kuhugi. Sealjuures tahaksin rõhutada ka seda, et igasugune laadimine tähendab alati n.-ö. uuskasutust – olemasolev baasmaterjal saab ikka ja jälle uue kuju, nagu sorteeritud plastpudel või taaskasutatud tekstiil. Kultuurimälu kui aku tööshoidmine ei tähenda kunagi paigalseisu ega taandarengut, kõige vähem suletust või ksenofoobiat.

Niisiis, mälupatarei. Omavahel ühendatud mälude kogum, kuhu on akumuleeritud informatsiooni, eesmärgiga seda taasesitada ja taaskasutada. Kultuurimälu kui energiakogum, mis annab nii-öelda sooritusvõimekuse. Mälupaigad on omamoodi jõukeskused, kust ammutatakse teadmisi, kogemusi ja hingejõudu. Ja praegu tühjalt seisvast Tallinna merekindlusest, mõnevõrra kurjakuulutava nimega endisest Patarei vanglast võiks saada üks Eesti suurejoonelisemaid mäluesitajaid. Tõeline mälupatarei.

Muidugi on selle kordategemine kallis ja keeruline. Aga kui otsus ära teha ja kuskilt peale hakata, kaasata fondid, erakapital, annetused jne, siis ei ole see kindlasti võimatu ega utoopiline. Lõppude lõpuks nägi pärast nõukogude okupatsiooni terve Eesti välja nagu üks laostatud ja lagunenud vana maja. Ilmselgelt kultuuriväärtuslik, aga kallis taastada. Ja kallis pidada ka. Ehk ainult siis mitte, kui teda kalliks pidada.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Peeter Helme soovitab: raamat leiutamisest

Piret Mäeniit, Arko Olesk, "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad"
Kirjastus Tänapäev

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Tartu kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise

Tartu kunstimuuseumis avati muuseumi rikkalikke kogusid tutvustav näitus "Kehakeeles", mis uurib keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.