Maarja Vaino: kurjakuulutavast vanglast võiks saada suurejooneline mälupatarei ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

18. aprillist 18. maini kestab muinsuskaitsekuu. Sündmused said alguse muuhulgas Karuteene tiitli väljakuulutamisega, mis seekord otsustati anda Okupatsioonide muuseumile Vabamuks ümbernimetamise ja muuseumi kontseptsiooni hägustamise eest. Võiks öelda ka, et Karuteene medal hoiatab meid mäluauku kukkumise eest. Alguses on võib-olla lõbus, aga hiljem seda jubedam.

Okupatsioonidega seonduvalt on muinsuskaitsekuul paslik meenutada ka seda, et pisut aega tagasi valisid Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut meie ajaloolise Patarei merekindluse Euroopa enimohustatud mälestiste hulka. Tõepoolest, tegelikult võiks Patarei vanglas Sõjamuuseumi kõrval asuda ka üks korralik Okupatsioonide muuseum. Seal võiks asuda nii mõndagi muud ja mitte ainult museaalset, sest kompleks on ju hiiglaslik. Näiteks hotell, mille akendest avaneks erakordselt kaunis vaade Tallinna lahele ja mis suudaks ise ennast ära majandada. Ja miks mitte kolida Patareisse ka Sisekaitseakadeemiat, selle asemel, et hakata ehitama täiesti uut maja? Seda enam, et osa kompleksist võiks jääda olukorda, kus saaks suurepäraselt harjutada linnalahinguid ja muud vajalikku. Kui Patarei kompleks ise ja selle ümbrus korda teha, oleks see tõeliselt fantastiline paik, mis Tallinna linnaruumi olulisel määral avaks ja avardaks.

Sealjuures ei ole Patarei tähendus mõistagi ainult arhitektuuriline. Eestlastele on sel paigal eelkõige traumadega seotud tähendus. Ning nagu psühhoanalüüs on meid õpetanud, traumadest saab lahti vaid nende meenutamisega. Mälupiltide taaselustamine aitab ravida psühhotraumasid. Teistpidi on mälu vältimatu osa inimese edasikestmiseks: ilma mäluta on inimesel raske edukalt toime tulla.

Seetõttu tahaksin Patarei vanglaga seoses kasutada ka mõistet "mälupatarei". Mida ma selle all silmas pean?

Patarei sõna üks tähendus on aku kui jõuallikas. Akudesse salvestatakse energiat eesmärgiga seda hiljem kasutada. Inimese mälu on samuti justkui aku: ta akumuleerib teadmisi. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, see tähendab võime kasutada kogemusi. Me teame, et näiteks autoaku laeb sõites iseennast. Ja kui auto kasutamata seisab, läheb aku tühjaks. Võiksime samasugust paralleeli pruukida ka kultuurimälu puhul. Kui me oma mälu ei kasuta, teda pidevalt uuesti ei „lae“, muutub ka kultuur aegamööda tühjaks ega sõida enam kuhugi. Sealjuures tahaksin rõhutada ka seda, et igasugune laadimine tähendab alati n.-ö. uuskasutust – olemasolev baasmaterjal saab ikka ja jälle uue kuju, nagu sorteeritud plastpudel või taaskasutatud tekstiil. Kultuurimälu kui aku tööshoidmine ei tähenda kunagi paigalseisu ega taandarengut, kõige vähem suletust või ksenofoobiat.

Niisiis, mälupatarei. Omavahel ühendatud mälude kogum, kuhu on akumuleeritud informatsiooni, eesmärgiga seda taasesitada ja taaskasutada. Kultuurimälu kui energiakogum, mis annab nii-öelda sooritusvõimekuse. Mälupaigad on omamoodi jõukeskused, kust ammutatakse teadmisi, kogemusi ja hingejõudu. Ja praegu tühjalt seisvast Tallinna merekindlusest, mõnevõrra kurjakuulutava nimega endisest Patarei vanglast võiks saada üks Eesti suurejoonelisemaid mäluesitajaid. Tõeline mälupatarei.

Muidugi on selle kordategemine kallis ja keeruline. Aga kui otsus ära teha ja kuskilt peale hakata, kaasata fondid, erakapital, annetused jne, siis ei ole see kindlasti võimatu ega utoopiline. Lõppude lõpuks nägi pärast nõukogude okupatsiooni terve Eesti välja nagu üks laostatud ja lagunenud vana maja. Ilmselgelt kultuuriväärtuslik, aga kallis taastada. Ja kallis pidada ka. Ehk ainult siis mitte, kui teda kalliks pidada.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.