Tõnu Karjatse filmikomm: rullnokad moodustavad toetuspinna populistlikele poliitikutele ja terroristidele ({{commentsTotal}})

"See juhtus Ardennides" Autor/allikas: kaader filmist

Mida teeksid, kui oled oma vanglas istunud vennale valetanud ja talt vahepeal tüdruku üle löönud, enamgi veel - te ootate last. Kas julgeksid sellest äsja vabanenud vennale rääkida, tundes ta vägivaldset ja kontrollimatut loomust? Valida on kahe halva vahel - saladuse paljastamine tooks kaasa ettenägematute tagajärgedega vihapurske, selle rääkimata jätmine teeks asja ajapikku veelgi keerulisemaks.

See on dilemma, millega maadleb Robin Pronti täispika mängufilmi debüüdi "See juhtus Ardennides" üks peategelasi Dave (Jeroen Perceval, kes on ka üks filmi stsenaristidest). Vaataja viiakse mugavustsoonist välja juba esimese kaadriga, kui veealust tüünust rikub sinna kukkuv maskiga mees. Kolme minutiga esitleb Robin Pront oma filmi peategelasi ja visandab nende suhted. See on Belgia white trash - kuritegeliku maailma tööjõu ja tarbijaskonna moodustav ühiskonnakiht, kes armastab kiireid autosid, sportlikke rõivaid ning dekoratiivselt uhkeid aksessuaare. Nad on kehva hariduse, kõikuva sissetuleku ja pea olematu ühiskondliku positsiooniga lihtsad inimesed, kes tegelikult hindavad perekonda ning ihkavad paremat elu. Nagu ütleb üks filmi tegelasi, armastuskolmnurga keskmes olev Sylvia (Veerle Baetens), igatseb ta igavat elu: päevi, mis algavad rutiinse hommikusöögi ja tööletõttamisega ning lõpevad väsinult teleka ees grillkana järades.

Sylvia on aru saanud, et taltsutamatu loomuga Kenny (Kevin Janssens) ei suuda talle seda pakkuda ja ta rajab oma lootused Kenny vennale Dave'ile. Too osutub aga argpüksiks, kes ei julge afääri avaldada, tuues sellega kaasa isegi suurema katastroofi. Selles pole esmapilgul midagi erakordset - need on inimesed me endi keskelt, inimlikud väärtused pole neile võõrad, kuid nende väärtuste saavutamiseks on nad valmis inimlikkuse hülgama. Vaatajal on võimalus kaasa mõelda, kui kaugele ta suudab filmi tegelastega samastuda, kui kaugele suudab ta nende tegusid mõista. Režissöör ei tee seda empaatiaülesannet raskeks – karakterid on üpris lihtsakoelised ja nende tegutsemise motiivid arusaadavad. Elulisuse ja usutavuse tagab näitlejate ennastunustav mäng ja režissööri kompromissitu lavastamisviis ka vägivalla kujutamisel. Kurjakuulutavat atmosfääri aitab luua kaameratöö Robrecht Heyvaertilt (kelle kaamera tegi ka Belgia teise põlve immigrantide nörritavast elust rääkiva filmi "Black"(Adi El Arbi, Bilall Fallah. 2015)).

Robin Pronti "See juhtus Ardennides" sarnaneb mitmes mõttes Triin Ruumeti filmile "Päevad, mis ajasid segadusse" - mõlemad on noorte lavastajate esimesed täispikad mängufilmid jõulise ja omanäolise käekirjaga, käsitlevad samasuguseid inimtüüpe ning hindavad ausat ja realistlikku kujutusviisi. Kui Ruumeti film on nostalgiline vaade rullnokkadele paarkümmend aastat tagasi kaubandusliku ühiskonnakorralduse sissemurdmise lävel olevas väikeriigis, siis Pront vaatleb samasuguseid inimesi tänapäeva Euroopas, arenenud kapitalismi tingimustes. See tõrjutud ja kriminaliseerunud ning ühtlasi ka kõige mõjutatavam ühiskonnakiht on tänuväärt materjal nii kirjanikele, filmitegijatele kui ka neile, kes sellest olukorrast soovivad omakasu lõigata – olgu need siis kuritegelikud struktuurid või äärmusliikumised. See on pinnas, kus kõige enam leiavad toetust populistlikud poliitikud ja terroristid. Need inimesed on jäetud omapäi ning neil pole jõudu ega mõnikord ka tahtmist astuda samm edasi, et sellest suletud ringist väljuda. Ruumeti film on helgem ja optimistlikum ning lõpeb seal, kus peategelane püüab seda sammu teha, Pronti film osutab aga teatud nõiaringile. Selles mõttes on mõlemad linatööd ka ajastuportreed.

Pronti "See juhtus Ardennides" on verise lõpuga psühholoogiline draama, sarnanedes teostuselt ja rõhuasetuselt Belgia sotsioloogilise realismi suurkujude vendade Dardenne'ide filmidele (pange tähele ka filmi nimelist sarnasust!). Võrreldes Dardenne'idega on Pront siiski toorem ja paralleele võib otsida pigem taanlase Nicolas Winding Refni töödega. Üleastumiste gradatsioon algab Pronti filmis ebaõnnestunud röövist ja järgnevast kohtuistungist filmi avaminutitel ning lõpeb sündmustega, mida tagasi pöörata ei õnnestu. Kõike ilmestab kahtluse ja rusutuse atmosfäär. Pront näitab, milline osa võib inimese elus olla valel ja argusel oma tegusid tunnistada. Sotsioloogilisel tasandil osutab Pront sellele, kui üksik ja väike on inimene oma muredega ühiskonnas, mis peaks võimaldama võrdseid tingimusi arenguks kõigile, kes soovivad.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.