Tõnu Karjatse filmikomm: rullnokad moodustavad toetuspinna populistlikele poliitikutele ja terroristidele ({{commentsTotal}})

"See juhtus Ardennides" Autor/allikas: kaader filmist

Mida teeksid, kui oled oma vanglas istunud vennale valetanud ja talt vahepeal tüdruku üle löönud, enamgi veel - te ootate last. Kas julgeksid sellest äsja vabanenud vennale rääkida, tundes ta vägivaldset ja kontrollimatut loomust? Valida on kahe halva vahel - saladuse paljastamine tooks kaasa ettenägematute tagajärgedega vihapurske, selle rääkimata jätmine teeks asja ajapikku veelgi keerulisemaks.

See on dilemma, millega maadleb Robin Pronti täispika mängufilmi debüüdi "See juhtus Ardennides" üks peategelasi Dave (Jeroen Perceval, kes on ka üks filmi stsenaristidest). Vaataja viiakse mugavustsoonist välja juba esimese kaadriga, kui veealust tüünust rikub sinna kukkuv maskiga mees. Kolme minutiga esitleb Robin Pront oma filmi peategelasi ja visandab nende suhted. See on Belgia white trash - kuritegeliku maailma tööjõu ja tarbijaskonna moodustav ühiskonnakiht, kes armastab kiireid autosid, sportlikke rõivaid ning dekoratiivselt uhkeid aksessuaare. Nad on kehva hariduse, kõikuva sissetuleku ja pea olematu ühiskondliku positsiooniga lihtsad inimesed, kes tegelikult hindavad perekonda ning ihkavad paremat elu. Nagu ütleb üks filmi tegelasi, armastuskolmnurga keskmes olev Sylvia (Veerle Baetens), igatseb ta igavat elu: päevi, mis algavad rutiinse hommikusöögi ja tööletõttamisega ning lõpevad väsinult teleka ees grillkana järades.

Sylvia on aru saanud, et taltsutamatu loomuga Kenny (Kevin Janssens) ei suuda talle seda pakkuda ja ta rajab oma lootused Kenny vennale Dave'ile. Too osutub aga argpüksiks, kes ei julge afääri avaldada, tuues sellega kaasa isegi suurema katastroofi. Selles pole esmapilgul midagi erakordset - need on inimesed me endi keskelt, inimlikud väärtused pole neile võõrad, kuid nende väärtuste saavutamiseks on nad valmis inimlikkuse hülgama. Vaatajal on võimalus kaasa mõelda, kui kaugele ta suudab filmi tegelastega samastuda, kui kaugele suudab ta nende tegusid mõista. Režissöör ei tee seda empaatiaülesannet raskeks – karakterid on üpris lihtsakoelised ja nende tegutsemise motiivid arusaadavad. Elulisuse ja usutavuse tagab näitlejate ennastunustav mäng ja režissööri kompromissitu lavastamisviis ka vägivalla kujutamisel. Kurjakuulutavat atmosfääri aitab luua kaameratöö Robrecht Heyvaertilt (kelle kaamera tegi ka Belgia teise põlve immigrantide nörritavast elust rääkiva filmi "Black"(Adi El Arbi, Bilall Fallah. 2015)).

Robin Pronti "See juhtus Ardennides" sarnaneb mitmes mõttes Triin Ruumeti filmile "Päevad, mis ajasid segadusse" - mõlemad on noorte lavastajate esimesed täispikad mängufilmid jõulise ja omanäolise käekirjaga, käsitlevad samasuguseid inimtüüpe ning hindavad ausat ja realistlikku kujutusviisi. Kui Ruumeti film on nostalgiline vaade rullnokkadele paarkümmend aastat tagasi kaubandusliku ühiskonnakorralduse sissemurdmise lävel olevas väikeriigis, siis Pront vaatleb samasuguseid inimesi tänapäeva Euroopas, arenenud kapitalismi tingimustes. See tõrjutud ja kriminaliseerunud ning ühtlasi ka kõige mõjutatavam ühiskonnakiht on tänuväärt materjal nii kirjanikele, filmitegijatele kui ka neile, kes sellest olukorrast soovivad omakasu lõigata – olgu need siis kuritegelikud struktuurid või äärmusliikumised. See on pinnas, kus kõige enam leiavad toetust populistlikud poliitikud ja terroristid. Need inimesed on jäetud omapäi ning neil pole jõudu ega mõnikord ka tahtmist astuda samm edasi, et sellest suletud ringist väljuda. Ruumeti film on helgem ja optimistlikum ning lõpeb seal, kus peategelane püüab seda sammu teha, Pronti film osutab aga teatud nõiaringile. Selles mõttes on mõlemad linatööd ka ajastuportreed.

Pronti "See juhtus Ardennides" on verise lõpuga psühholoogiline draama, sarnanedes teostuselt ja rõhuasetuselt Belgia sotsioloogilise realismi suurkujude vendade Dardenne'ide filmidele (pange tähele ka filmi nimelist sarnasust!). Võrreldes Dardenne'idega on Pront siiski toorem ja paralleele võib otsida pigem taanlase Nicolas Winding Refni töödega. Üleastumiste gradatsioon algab Pronti filmis ebaõnnestunud röövist ja järgnevast kohtuistungist filmi avaminutitel ning lõpeb sündmustega, mida tagasi pöörata ei õnnestu. Kõike ilmestab kahtluse ja rusutuse atmosfäär. Pront näitab, milline osa võib inimese elus olla valel ja argusel oma tegusid tunnistada. Sotsioloogilisel tasandil osutab Pront sellele, kui üksik ja väike on inimene oma muredega ühiskonnas, mis peaks võimaldama võrdseid tingimusi arenguks kõigile, kes soovivad.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: