Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti keeleauhinna võitja ({{commentsTotal}})

{{1461334265000 | amCalendar}}

Täna kuulutasid Eesti välisminister Marina Kaljurand ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs Riias välja Eesti-Läti keeleauhinna võitja, kelleks osutus Tartu Ülikooli teadur Valts Ernštreits. Välisministrid avaldasid heameelt, et ühisest algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon ning auhind antakse välja juba kuuendat korda.

"Auhinda hakati välja andma tõlkeauhinnana, kuid praeguseks on sellest välja kasvanud palju laiema tähendusega keele- ja kultuuriauhind, mis peegeldab ilmekalt meie kahe riigi heanaaberlike suhteid,“ ütles välisminister Marina Kaljurand. Ta avaldas lootust, et Eesti-Läti keeleauhind pälvib ka järgnevatel aastatel elavat tähelepanu ning innustab keele, kirjanduse ja kultuurihuvilisi jätkama pühendunult oma tegevust. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs märkis ära, et keeleauhind mängib suurt rolli eesti ja läti keele, kirjanduse ja kultuuri edendamisel ja toob mõlemad rahvad teineteisele lähemale.

Keeleauhinna eesmärk on rõhutada eesti ja läti keele õppimise ja oskuse olulisust. Sellega soovitakse tunnustada tõlkijate, keeleteadlaste ja õpetajate tegevust ning innustada neid oma töö kaudu jätkama eesti-läti keelekoostöösse panustamisega.

Keeleauhinna konkursi žürii valis tänavuseks laureaadiks Valts Ernštreitsi, et tunnustada teda panuse eest 2015. a ilmunud eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatu ettevalmistustesse ja tema tegevust tõlkijana nii suulises kui kirjalikus vormis. Valts Ernštreits on õppinud Tartu Ülikoolis soome-ugri keeli ning töötab samas teadurina. 2010. aastal kaitses ta doktoriväitekirja liivi kirjanduskeele teemal. Suulise tõlgina on Ernštreits olnud kaasatud VP Rüütli riigivisiidil (2005), VP Ilvese riigivisiidil (2012), Läti parlamendi spiikri Daudze ametlikul visiidil (2008), parlamendi spiikri Mūrniece (2014) ametlikul visiidil ning Läti peaministri Kučinskise töövisiidil (2016).

Sajandi sündmuseks peetavate eesti-läti-eesti korralike sõnaraamatute koostamine on üks osa, kuid Ernštreits on kohal kõikjal, kui naabri keelt mitteoskavad eestlased ja lätlased tahavad omavahel otse ehk vene või inglise keele abita suhelda.

"Võimalused õppida teineteise keelt on suhteliselt vähesed. Mingil määral õpetatakse Riias Läti ülikoolis eesti keelt ja ka Tartu ülikoolis on võimalik õppida läti keelt, aga seda on ikka vähe.Teine asi on ka see, et õppevahendeid ehk sõnaraamatuid eriti palju polnud," rääkis Ernštreits "Aktuaalsele kaamerale".

Tänavu esitati neli kandidaati, kelle töid hindas žürii, kuhu kuulusid nii kirjandusasjatundjad kui mõlema riigi välisministeeriumi esindajad. Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad mõlema riigi ministeeriumid võrdselt.

Eelmisel aastal pälvis tõlkeauhinna Margus Konnula Läti luuleklassiku Eduards Veidenbaumsi luuletuste kogumiku „Mind ärge lugege“ tõlke eest. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga (2009, 2012), Guntars Godinš (2010, 2013) ja Kalev Kalkun (2011).

Toimetaja: Kaspar Viilup



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.