Kinoliit saab uue juhatuse ({{commentsTotal}})

Eesti filmiinimesi ühendava organisatsiooni, kinoliidu, juhatus vahetub. Peamiseks probleemiks, millega noorel juhatusel tuleb tegelda, on kommunikatsiooni parandamine.

Kinoliidule kuuluvas Kinomaja saalis oli Kinoliidu üldkogul valdavas osas noored inimesed - Balti filmi ja meediakooli lõpetanud, kes tunnevad vajadust ainukese Eesti kineaste ühendava organisatsiooni tegevust tõhustada. Ühtselt kandideeris juhatusse seitse noort inimest, kõik Jüri Sillarti õpilased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on ääretult huvitav aeg, mulle tundub, et Eesti filmi loomingiline potentsiaal on parem kui kunagi varem, sest meil on õige hea hulk aastaid töötanud filmikool, mis on terve rea lende andnud välja korraga kõikidel filmierialadel ühtsete meeskondadena," ütles režissöör ja õppejõud Rein Maran.

Kinoliidu liikmeskond noorenes kaks aastat tagasi, kui noored liitu astusid - kokku on liidul praegu 302 liiget. Ressursside poolest on kinoliit elujõuline, olemas on ka arengukava. Peamiseks väljakutseks on kinoliidu sisemine ühendamine, kommunikatsioon.

"Kui tänagi tuli välja, et 144 000 eurot loometoetusi on kuskil õhus, tahes tahtmata jõuame sinnani, et tuleb oma liikmetega rohkem suhelda, mis on need tingimused, millele peab vastama, panema paika tähtajad, millal nad saavad neid taotleda ja aidata oma liikmeid sinnani. See on mingis mõttes magnet kuidas suunata teiste erialaliitude liikmeid, kui nad teevad koostööd meiega, siis saata neid koolitusele ja läbi selle arendada kinovaldkonda," ütles režissöör Jaanis Valk.

Režissöör ja monteerija Marta Pulk lisas, et kõige olulisem on soov ja võime kaasata neid, keda esindatakse. "Olgu juttu sellest, et Kinoliit peaks toimima rohkem gildipõhiselt või liikmete otsekontaktiga kaasamisest, aga uue juhatuse kõige suurem väljakutse saab olema see, kuidas oma liikmeid iseendaga siduda, filmitegijate vajadused välja selgitada ja panna panna filmitegijad ise oma vajaduste nimel tegutsema," rääkis Pulk.



Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

Jan Uuspõld lavastusest "Talvevalgus": nagu oleks head armastuslugu kuulnud

30. märtsil esietendub Tallinna transpordikoolis Theatrumi värske lavastus "Talvevalgus", kus astuvad peaosades lavale Jan Uuspõld ja Maria Peterson. "Ringvaade" tegi nendega juttu.

Arvustus. Ed tegi seda jälle

Uus plaat

Ed Sheeran

÷ ("Divide")

9,5/10

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Age Juurikas: minult ei tasu oodata ritta laotud klassikuid

Pühapäeval kell 19 avab Rae Kultuurikeskuses oma muusikalise ning äraspidise “Pandora laeka” priimapianist Age Juurikas, kelle seost meie vallaga kinnitab lausa rahvastikuregister. Uurisime, mis tal täpsemalt kavas ning miks meeldib talle vene heliloojate looming.

Kultuuriministeeriumi töörühm hakkab ajakohastama teatrite rahastust

Kahekümne aastaga on Eesti teatrimaastik põhjalikult muutunud, juurde on tulnud palju uusi teatrivorme ning teatrite rahastamist reguleeriv etendusasutuste seadus ei vasta enam Eesti reaalsele teatrisituatsioonile.

FILM
"OP" jagas soovitusi Maailmafilmi festivaliks

14. korda toimuv Maailmafilmi festival on lõpuks leidnud endale kodu ja jääb paikseks Eesti Rahva Muuseumisse. "OP" palus festivali teejuhtideks kaks festivali kirglikku fänni.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Kunstiministeerium. Kriitikute avalikest isiklikest kirjadest

Mõni aasta tagasi soovitas Kaido Ole mulle, kui kunstikriitikule kirjutada kiri kunstnikule.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.