Tõnu Karjatse filmikomm: pereelu ülistav jõuline draama ({{commentsTotal}})

"Pommidest valjem" Autor/allikas: kaader filmist

Valgusest sirutuvad üles väikse, alles sündinud inimese imepisikesed sõrmed ja haaravad isa käest – avakaader, mis teeb vaataja relvituks ja määrab ta vastuvõtuprofiili. Selline algusstseen Joachim Trieri menukast uuest filmist "Pommidest valjem" kehtestab suhte vaatajaga – kui oled lapsevanem ja pereinimene, vaatad järgnevat hoopis teistsuguse pilguga kui vaba ja vallaline, ealistest vaatajagruppidest ja nende erisustest rääkimata.

"Pommidest valjem" pole sõjafilm, kuigi pealkirja põhjal võiks seda eeldada. Sõda on filmis olemas aga kaude, nii nagu me XXI sajandi teisel kümnendil oleme juba harjunud sellega elama, meist on ta eemal ja murrab me turvatud argipäeva vaid terrori, uudistesaadete ja dokumentaalfilmide kaudu. Sõjafotograaf Isabelle (Isabelle Huppert) hukkub autoõnnetuses kodumaal, jättes leinama kaks poega ja armastava abikaasa. Naise fotoarhiivist selgub aga uusi tahke ta kutsumuse ja pere vahel jagatud elu kohta.

Norra režissööri Joachim Trieri esimene ingliskeelne film tegeleb suurte teemade ja küsimustega. Sünd ja surm, sõda ja rahu – need on tugevad vastandused, äärmuste skaala, mille vahele jääb üüratu hulk väärtusi: hoolivus, ühtehoidmine, mõistmine, üksteisega arvestamine, ausus. Kõik oluline sel piiratud ajavahemikul, mille ühes punktis on sünd ja teises surm. Kui lisada lahenduseta vastuolu pereelu ja töö või täpsemalt - kutsumuse vahel, saamegi Trieri filmi teemade skemaatilise visandi. Joachim Trier annab selle teemajaotuse otsekui kavalehel vaatajale kätte filmi esimeste minutitega, veel enne, kui ekraanile ilmub filmi pealkiri. Näeme õnnelikku noort perekonda palatis, seejärel kohtub vastne isa haiglahoones juhuslikult endise armastatuga, ega mainigi oma isakssaamist. Need stseenid tühistavad ka filmi pealkirja sisse kirjutatud hirmu sõja, kaduvuse ja surma ees, "Pommidest valjem" ülistab elu ja armastust. See on emotsionaalne rännak läbi ühe pere leina ja eneseleidmise.

Trier koos kauase koostööpartneri ja kaasstsenaristi Eskil Vogtiga ehitab filmi üles vormilt keeruka, kuid sisult lihtsa ja jälgitava kompositsiooniga. Isabelle'i ja tema poegade ning kaasa lugu antakse edasi vaatepunktide vaheldumise kaudu, nii näeme üht võtmelise tähtsusega stseeni kord isa, siis aga poja vaatenurgast - võte, mis võimaldab avada tegelaskujude karakterit ja üldisemas plaanis tõe eri tahke. Täpselt mõõdetud kaadripikkused, läbi arvestatud plaani- ja võttenurga vaheldused annavad sujuva narratiivi, mida ei häiri ka aegade segunemine. Pereliikmete isiklikud lood ja tõed põimuvad tervikuks jooksvas ajas mälestuste, meenutuste ja unenägude kaudu. Filmis puudub otsene peategelane, kui seda tingimata peaks määratlema, siis sobikski selleks perekond. Võib vaielda, kuivõrd katab mudelpere ülesannet depressiooni langenud sõjafotograafi ja pehme loomuga endise näitleja pere vorm, seda enam, et ema kohalolek pole enam füüsiline, kuid Trier annab ühe võimaliku koosluse, milles kohtuvad mitmed tänapäeva maailma ja inimest iseloomustavad tunnusjooned.

Enesekindel ja end väljaspool kodu teostav ema, kutsumusest kaugenenud isa, pereelu alustav, kuid sisemiselt pidetu täiskasvanud poeg ning teismeline, suhtlemisraskustega nohik. Neid kõiki iseloomustab teatud tasakaalutus, eneseteadlikkuse madalseis, soov olla kuskil mujal või keegi teine. Trier pöörab igale karakterile piisavalt tähelepanu, et ta lugu välja tuua, näitlejad (Isabelle Huppert emana, Gabriel Byrne isana, Jesse Eisenberg ja Devin Druid poegadena) teevad kõik nauditavad osatäitmised, kandes igaüks välja ka peategelase rolli. Trier annab eeskuju, kui sisutihedaks võib muuta tunni ja neljakümne minutise mängufilmi. See tähendab elulisi dialooge, pildilist jutustamisoskust ja läbimõeldud montaaži. Filmis on palju teemasid ja Trier püüab tegelda nende kõigiga, rahvusvahelises kriitikas on seda toodud ka filmi puuduseks, kuid kartus, et see püüd tuleks kahjuks filmi terviklusele, on pigem asjatu. "Pommidest valjem" sisaldaks endas kui mitut filmi, need ongi kõik filmi peategelaste lood, milles vahelduvad meeleolud ja teostusviisid: isa lugu klassikalise esitlusviisiga, teismelise Conradi lugu aga nagu minajutustusena, pealeloetud teksti ja narratiivi lõikuvate kujutluspiltidega.

Teemades, mida Trier välja toob, pole kokkuvõttes midagi uut, võrdlemisi stereotüüpsed on ka karakterid, kuid 42-aastane režissöör portreteerib tänapäeva inimest ja ta kriisi elegantse kerguse ning värskusega. Suur osa on siin näitlejate mängul ja dialoogidel. Ehkki filmi lõpp pole enam sedavõrd tempokas ja intensiivne kui algus, hoiab lavastaja vaatajat toolidel ning kehtestab tunniks ja neljakümneks minutiks oma aja.

"Pommidest valjem" on jõuline draama, üliheade osatäitmistega, linatöö, mis võib seista ka kodusel filmiriiulil ja vastu panna ajaproovile.

Toimetaja: Valner Valme



9. mai rongkäik9. mai rongkäik
Anders Härm: traditsioon & trauma – Aasta ema & 9. mai juhtumid

Siiri Oviiri “Aasta ema skandaalist” on nüüd juba mõnevõrra aega mööda läinud, mistõttu saab sellele nüüd ehk veidi rahulikumalt tagasi vaadata. Kuigi ka 9. maist saab varsti juba kaks nädalat, käivad vaidlused sel teemal jätkuvalt edasi. Järgnevas lühiessees huvitab mind nende kahe juhtumi näitel küsimused traditsioonist ja traumast nii personaalsetes kui ka kollektiivsetes subjekti-positsioonides ning eelkõige see, mida nendega peale hakata.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk