Jazzkaare galakontserdil astub üles Maria Faust ({{commentsTotal}})

Maria Faust
Maria Faust Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Jazziauhindade 10. aastapäeva puhul toimub täna kell 18 Jazzkaarel galakontsert, kus astuvad üles kõik senised laureaadid ja tänavune võitja Maria Faust.

Tantsulisi rütme pakub kell 22 innovatiivne live-esineja, DJ ja produtsent Mark de Clive-Lowe. Festivali viimase kodukontserdi annab kell 19 karismaatiline Norra laulja ja bassimängija Steinar Raknes. Kell 20 esineb Vene jazzi kuum nimi Alevtina Poljakova, kes on suur virtuoos tromboonil, lisaks tõusev täht lauljana ning andekas saksofonist ja helilooja. Päeva lõpetab Shitney, mille moodustavad kolm karismaatilist Põhja-Euroopa naist – Maria Faust Eestist, Katrine Amsler Taanist ja Quarin Wikström Rootsist.

Aastast 2007 annab Jazzkaar koos oma kuldsponsoriga välja jazziauhinda, mille pälvib oma kolme viimase aasta loomingu ja kontserttegevusega kõige rohkem silmapaistnud jazzmuusik. Elioni jazziauhinna võitjad on kitarrist Jaak Sooäär (2007), trummar Tanel Ruben (2008), saksofonist-flötist Siim Aimla (2009), saksofonist Raivo Tafenau (2010), pianist Kristjan Randalu (2011), saksofonist Villu Veski (2012), Danske jazziauhinna on võitnud bassist Taavo Remmel (2013), klarnetist Meelis Vind (2014) ja laulja Kadri Voorand (2015). Igal neist on tänasel kontserdil vaba voli valida koosseis nimetatud kümne muusiku seast ja esitada oma selle hetke lemmiklugu.

Galakontsert "Jazziauhinnad 10" algab kell 18 Vaba Laval.

Mark de Clive-Lowe on üks meie aja innovatiivsemaid live-esinejaid ja produtsente. Klahvpillimängija, helilooja, DJ ja produtsendina on ta tuntud klubilavadel üle maailma. Oma efektsetel ülesastumistel segab Mark de Clive-Lowe live-elektroonika kokku vanakooli jazziga, luues muusikat otse laval – tema maagilisest puudutusest hakkavad elama nii klahvpillid, süntesaatorid kui heliplaadid. Moodne orkester CHURCH pakub elektrifitseeritud sädet nii kehale kui meelele, liites spontaanselt jazzi hiphop-toonide, house-ja broken beat-rütmidega. Clive-Lowe alustab kell 22 Vaba Laval.

Kell 20 lavale astuv Alevtina Poljakova on praegu kuum nimi Vene jazzis. Ta on ainus naistrombonist ja suur virtuoos oma pillil, lisaks ka tõusev täht lauljana, andekas saksofonist, helilooja ja arranžeerija.

Kell 23:30 lõpetab Jazzkaare päeva Shitney, mille moodustavad kolm karismaatilist Põhja-Euroopa naist – Maria Faust Eestist, Katrine Amsler Taanist ja Quarin Wikström Rootsist. Need on kolm naist, kes kõik omal moel liiguvad muusikaliste normide äärealal. Nad ei pelga valida teed, mis võib ühel või teisel moel haiget teha nii publikule kui kaasmuusikutele. Aegajalt on nende helikeel rahutu, seejärel aga tehes ruumi õrnale ja sümfoonilisele helikäigule. Nad seovad ootamatuks koosluseks konkreetse ja abstraktse, kasutades selleks nii kunstlikke kui orgaanilisi helisid, rütme ja sämpleid.

Toimetaja: Jaanika Valk



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: