Kontserdisari "Klassikaraadio tuleb külla" jõuab Viru- ja Võrumaale ({{commentsTotal}})

Klassikaraadio tuleb külla: Kristiina Rokashevich, Mikk Langeproon, Karl Johan Kullerkupp Autor: Ülo Josing

Mais jätkub populaarne koolikontsertide sari "Klassikaraadio tuleb külla", kus noored andekad muusikud jõuavad esinema Viru- ja Võrumaale. Kontsertreis toimub 3. – 12. mail.

Kuulajate ees on Klassikaraadio tulevikulootused, ETV populaarsest saatest "Klassikatähed" tuntud interpreedid Kristiina Rokashevich (klaver), Mikk Langeproon (akordion), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Merike Heidelberg (vioola), Jakob Peäske (fagott) ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrant Georg Mirek King (klaver).

Klassikalist muusikat ja Klassikaraadiot tutvustatakse nii õpilastele kui ka õpetajatele, et innustada loovust ja äratada muusikahuvi. Muusikud kohtuvad publikuga Elvas, Värskas, Võrus, Rõuges, Tartu vallas, Haljalas, Rakveres, Narva-Jõesuus, Loksal ja Narvas.

Kontserdireisi muljeid ja reisipäevikut, samuti lisainfot esinejate kohta saab lugeda Klassikaraadio veebilehelt või Klassikaraadio Facebookist.

Klassikaraadio algatas koolikontsertide sarja “Klassikaraadio tuleb külla” 2012. aastal. Ettevõtmist on saatnud kooliõpilaste ja õpetajate soe tähelepanu - seni on Eestimaa koolides antud 52 kontserti.

Kontsertsari “Klassikaraadio tuleb külla” on pälvinud rahvusringhäälingu aastapreemia. Kontsertsarja toetab Eesti kultuurkapital.

Esinemispaigad kevadel 2016

3. mai kell 15.00: Elva muusikakool
4. mai kell 11.20: Värska gümnaasium
4. mai kell 15.30: Võru muusikakool
5. mai kell 10.50: Rõuge põhikool
5. mai kell 16.00: Tartu valla muusikakool, Tartu valla vallamaja saalis, Kõrvekülas

Esinevad Georg Mirek King (klaver), Merike Heidelberg (vioola), Jakob Peäske (fagott)

10. mai kell 12.00: Haljala gümnaasium, Haljala kultuurimaja
10. mai kell 18.00: Rakvere muusikakool
11. mai kell 12.30: Narva-Jõesuu keskkool, Narva-Jõesuu linnavalitsuse saalis
11. mai kell 16.00: Narva muusikakool
12. mai kell 13.15: Loksa gümnaasium, Loksa kultuurikeskuse saalis

Esinevad Kristiina Rokashevich (klaver), Mikk Langeproon (akordion), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid) - Foto 2 (Ülo Josing).

Kõik huvilised on oodatud, kontserdid on publikule tasuta.

Toimetaja: Valner Valme



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.