Tartu linna uus üldplaneering toob elu kesklinna ({{commentsTotal}})

Tartu linna põhiline siht on hoida uue üldplaneeringu abiga inimesi linna piiri taha kolimast. Selleks plaanitakse tuua rohkem elu kesklinna vahetusse ümbrusse, eelkõige Ülejõele. Et hoida elu Tartus, vaatas linn üle ka ehitustingimused ning vähendas miljööväärtuslikke alasid.

"Miljoniväärtuslikud alad on ühelt poolt väga vajalikud, aga teisalt loovad nad ka piiranguid, just piirangute küsimus on üks, mida tuleb kriitiliselt vaadata. Linna arenguks on oluline, et linnas oleksid mõistlikud tingimused ehitamiseks," ütles Tartu linna arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa "Aktuaalsele kaamerale". Tema sõnul viivad piirangud ehituse linna lähialadele, kus sageli ei ole tingimused nii selgelt reglementeeritud.

Kui Karlova ja Supilinn jäävad endiselt miljööväärtuslikeks, siis näiteks Raadil ja Tammelinnas muutub ehitamine lihtsamaks, kuna sealne hoonestus on aegade jooksul rikutud või liiga kaootiliselt miljööväärtuslikku piirkonda arvatud.

Tartu abilinnapea Jarno Lauri sõnul oli temalegi üllatuseks, et näiteks Veski tänava piirkonnas ei ole miljööala. "Oleme üle vaadanud alasid, mis oma olemuselt peaksid olema miljöökaitse all. Veski, Aleksandri ja Kalevi tänavate vaheline piirkond peaks lisanduma miljööalade hulka."

Linn teeb suuri pingutusi, et viia transiitliiklus linnast välja. Kui praegu sõidavad autod kesklinnast läbi Narva maantee kaudu, siis tulevikus peaks osa koormusest võtma endale uus sadamaraudtee koridori tänav, mis hakkab kulgema Vaksali ja Riia maantee ristist kuni tulevase Ropka sillani. Teiseks oluliseks teeks saab Põhja puiestee ühendus Muuseumi teega, mis ühendab Jaamamõisa ja Raadi.

Lõppkokkuvõtteks peaks see tähendama, et kesklinnas ja elamualadel pole enam transiitliiklust ja seal on palju inimsõbralikum liikluskeskkond. Abilinnapea sõnul puudutab see aga ka muid kohti peale kesklinna, näiteks Karlovat, kus tahetakse samuti transiitliiklust oluliselt vähemaks viia.

Eskiislahenduse tutvustamiseks toimub avalik arutelu 9. mail.

Toimetaja: Jaanika Valk



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.