Tartu linna uus üldplaneering toob elu kesklinna ({{commentsTotal}})

Tartu linna põhiline siht on hoida uue üldplaneeringu abiga inimesi linna piiri taha kolimast. Selleks plaanitakse tuua rohkem elu kesklinna vahetusse ümbrusse, eelkõige Ülejõele. Et hoida elu Tartus, vaatas linn üle ka ehitustingimused ning vähendas miljööväärtuslikke alasid.

"Miljoniväärtuslikud alad on ühelt poolt väga vajalikud, aga teisalt loovad nad ka piiranguid, just piirangute küsimus on üks, mida tuleb kriitiliselt vaadata. Linna arenguks on oluline, et linnas oleksid mõistlikud tingimused ehitamiseks," ütles Tartu linna arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa "Aktuaalsele kaamerale". Tema sõnul viivad piirangud ehituse linna lähialadele, kus sageli ei ole tingimused nii selgelt reglementeeritud.

Kui Karlova ja Supilinn jäävad endiselt miljööväärtuslikeks, siis näiteks Raadil ja Tammelinnas muutub ehitamine lihtsamaks, kuna sealne hoonestus on aegade jooksul rikutud või liiga kaootiliselt miljööväärtuslikku piirkonda arvatud.

Tartu abilinnapea Jarno Lauri sõnul oli temalegi üllatuseks, et näiteks Veski tänava piirkonnas ei ole miljööala. "Oleme üle vaadanud alasid, mis oma olemuselt peaksid olema miljöökaitse all. Veski, Aleksandri ja Kalevi tänavate vaheline piirkond peaks lisanduma miljööalade hulka."

Linn teeb suuri pingutusi, et viia transiitliiklus linnast välja. Kui praegu sõidavad autod kesklinnast läbi Narva maantee kaudu, siis tulevikus peaks osa koormusest võtma endale uus sadamaraudtee koridori tänav, mis hakkab kulgema Vaksali ja Riia maantee ristist kuni tulevase Ropka sillani. Teiseks oluliseks teeks saab Põhja puiestee ühendus Muuseumi teega, mis ühendab Jaamamõisa ja Raadi.

Lõppkokkuvõtteks peaks see tähendama, et kesklinnas ja elamualadel pole enam transiitliiklust ja seal on palju inimsõbralikum liikluskeskkond. Abilinnapea sõnul puudutab see aga ka muid kohti peale kesklinna, näiteks Karlovat, kus tahetakse samuti transiitliiklust oluliselt vähemaks viia.

Eskiislahenduse tutvustamiseks toimub avalik arutelu 9. mail.

Toimetaja: Jaanika Valk



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.