Helene Vetik: tõsiduse ja klassika asemel võiks eesti animafilmides katsetada elektroonilise muusikaga ({{commentsTotal}})

Tõnu Pedaru ja Helene Vetik vaagisid "OPis" kaht uut eesti animafilmi: Priit Tenderi "Linnugripp" ja Helen Undi "Siseilmadest väljas".

"Priit Pärna kohalolek on ikka tunda nende filmide puhul," märkis ajaloolane, kultuurikriitik ja filmihuviline Tõnu Pedaru. "Aga kui vanameister ise on alati hästi vaimustav ka oma huumoriga ja eriti viimasel ajal ka meeldivalt sensuaalsuse või erootikaga, siis nendel noorematel tegijatel on maailmavalu, mis vajab lahendamist. Helen Undi filmis on inimesed natukene zombistunud oma igapäevastest asjadest ja vajaksid uut hingamist, midagi on nagu tasakaalust väljas. Inimesed keskenduvad nagu liialt mingitele oma argistele asjadele ja tegelikult nad ei märkagi, et midagi kosutavat on siinsamas kõrval."

"Priit Tenderi puhul oli igapäevase uudisvoo asju, kus meil on tegelikult juba aastaid erinevad epideemiad ja viirused, mis me ümber on ja mõneti me oleme nendega harjunud, aga samas on see ühendatud vana mütoloogiaga ilmapuust ja paradiisist, ja, ütleme nii, et seal see madu-naine on päris erootiline. Ja lõpp ei ole traagiline, vaid elu läheb edasi," nentis Pedaru.

Disainer ja animafilmispetsialist Helene Vetik keskendus muusikale filides. Helen Undi "Siseilmadest väljas" muusika on loonud Liisa Hirsch ja Priit Tenderi "Linnugripile" Märt-Matis Lill.

"See oli siin päris oluline," ütles Vetik. "Alati animatsioonis ei ole kõnet, muusika räägib karakterite asemel ja on nende keeleks ja naljakas oli see, et esialgu läks "Siseilmadest väljas" mul tööle ilma helita, ma ei saanud kuidagi arvutist telekasse neid helikanaleid ühendatud ja ma vaatasin seda mõnda aega ilma helita. Ja siis ma endamisi mõtlesin, et ah niikuinii on seal mingi viiulite präuksumine, ja nii kui ma heli sisse sain, siis hakkasid viiulid präuksuma. Selles mõttes oli see üpris etteaimatav, selles ei ole midagi halba, aga eesti animatsioonis on tihti konkreetne muusikaline lähenemine, pole kuulnud, et järsku oleks süntpopp sisse tulnud või räppi kasutatud. Võib-olla see on üks asi, mille peale mõelda, kui tahad vürtsitada oma animatsiooni, siis absoluutselt lahti öelda sellest, kuidas nii-öelda täiskasvanute multikates muusikat tehakse, vaid teha täiesti teist moodi."

"Aga kui ma lihtsalt oma peas paneksin käima mingi Zebra Islandi loo või mis iganes, siis emotsioon muutuks täiesti, film saavutaks mingi uue dimensiooni, see on selline katsetamise värk. Sama tõsidus, sama klassika, aga tahaks, et võetaks mõni elektrooniline muusik ja antaks võimalus ka mitte orkestrantidele, vaid kellelegi arvutinokitsejale teha mingeid täiesti uusi helisid, mis oleks spetsiaalselt selle animatsiooni jaoks loodud," märkis Vetik. 



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: