Helene Vetik: tõsiduse ja klassika asemel võiks eesti animafilmides katsetada elektroonilise muusikaga ({{commentsTotal}})

Tõnu Pedaru ja Helene Vetik vaagisid "OPis" kaht uut eesti animafilmi: Priit Tenderi "Linnugripp" ja Helen Undi "Siseilmadest väljas".

"Priit Pärna kohalolek on ikka tunda nende filmide puhul," märkis ajaloolane, kultuurikriitik ja filmihuviline Tõnu Pedaru. "Aga kui vanameister ise on alati hästi vaimustav ka oma huumoriga ja eriti viimasel ajal ka meeldivalt sensuaalsuse või erootikaga, siis nendel noorematel tegijatel on maailmavalu, mis vajab lahendamist. Helen Undi filmis on inimesed natukene zombistunud oma igapäevastest asjadest ja vajaksid uut hingamist, midagi on nagu tasakaalust väljas. Inimesed keskenduvad nagu liialt mingitele oma argistele asjadele ja tegelikult nad ei märkagi, et midagi kosutavat on siinsamas kõrval."

"Priit Tenderi puhul oli igapäevase uudisvoo asju, kus meil on tegelikult juba aastaid erinevad epideemiad ja viirused, mis me ümber on ja mõneti me oleme nendega harjunud, aga samas on see ühendatud vana mütoloogiaga ilmapuust ja paradiisist, ja, ütleme nii, et seal see madu-naine on päris erootiline. Ja lõpp ei ole traagiline, vaid elu läheb edasi," nentis Pedaru.

Disainer ja animafilmispetsialist Helene Vetik keskendus muusikale filides. Helen Undi "Siseilmadest väljas" muusika on loonud Liisa Hirsch ja Priit Tenderi "Linnugripile" Märt-Matis Lill.

"See oli siin päris oluline," ütles Vetik. "Alati animatsioonis ei ole kõnet, muusika räägib karakterite asemel ja on nende keeleks ja naljakas oli see, et esialgu läks "Siseilmadest väljas" mul tööle ilma helita, ma ei saanud kuidagi arvutist telekasse neid helikanaleid ühendatud ja ma vaatasin seda mõnda aega ilma helita. Ja siis ma endamisi mõtlesin, et ah niikuinii on seal mingi viiulite präuksumine, ja nii kui ma heli sisse sain, siis hakkasid viiulid präuksuma. Selles mõttes oli see üpris etteaimatav, selles ei ole midagi halba, aga eesti animatsioonis on tihti konkreetne muusikaline lähenemine, pole kuulnud, et järsku oleks süntpopp sisse tulnud või räppi kasutatud. Võib-olla see on üks asi, mille peale mõelda, kui tahad vürtsitada oma animatsiooni, siis absoluutselt lahti öelda sellest, kuidas nii-öelda täiskasvanute multikates muusikat tehakse, vaid teha täiesti teist moodi."

"Aga kui ma lihtsalt oma peas paneksin käima mingi Zebra Islandi loo või mis iganes, siis emotsioon muutuks täiesti, film saavutaks mingi uue dimensiooni, see on selline katsetamise värk. Sama tõsidus, sama klassika, aga tahaks, et võetaks mõni elektrooniline muusik ja antaks võimalus ka mitte orkestrantidele, vaid kellelegi arvutinokitsejale teha mingeid täiesti uusi helisid, mis oleks spetsiaalselt selle animatsiooni jaoks loodud," märkis Vetik. 



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.