Live-elamus: Jazzkaare klubitoonid ja võidupasunad ({{commentsTotal}})

Shitney
Shitney Autor/allikas: Rene Jakobson

Jazzkaar

José James, Marc de Clive-Lowe, Shitney ja Maria Faust
28. aprill - 1. mai

Vaba Lava ja Punane Maja, Tallinn

Treenitud jazzipubliku maitset väärt koosseisude kõrval on Jazzkaar alati pakkunud ka piiriüleseid, kergelt haaratavaid crossover-akte, mis toovad programmi moodsaid klubipöördeid ja annavad vajalikku kehavabadust ka tantsunäljastele. Möödunud neljapäeval Vabal Laval üles astunud ameerika neosoul-artist; võrdväärselt klassikalise vokaaljazzi, RnB ja hiphopi maailmades elegantselt balansseeriv vokalist José James esindas kõike, mis kirjas ja enamgi. Kui nädal varem sama lava kandnud norra popsoul-figuur Bernhoft kujutas endast ebatõenäolist, aga kahtlemata ülimalt virtuoosset kokkukuhjajat musta muusika vahendamisel, siis ameeriklase võtmeks jäi loomupärane ja puhtalt viljakast pinnasest kantud anne. Möödunud aastal Billie Holiday pärandile pühendatud album "Yesterday I Had the Blues" näitas artisti ka väga võimeka jazz-tõlgendajana, nii et soovituslikku kokkupuutepunkti ei pidanud lavalt mikroskoobiga otsima. Aeroobsele publikule läksid kahtlemata eriliselt korda hiphop’ist kantud biit-poeemid, aga nagu mainitud; üleminekud teistesse toonidesse olid filigraansed, saadetuna mahlakast ja orgaanilise koostööga saatebändist. José Jamesi lavasarmi coolness ei olnud pingutatud, vaid mahedalt kehtestav ja märkamatult ohjav. Pala "To Be With You" tulevaselt plaadilt "Love In The Time Of Madness" lubas igatahes märkimisväärselt hingestatut moodsa souli laengut ka neile, kes José Jamesi nimega seni veel tutvust pole teinud.

Reedest klubiööd sisustanud kümnenditaguse, ultraurbaanse ja innovaatilise broken-beat-stiili aktivisti Marc de Clive-Lowe etteaste tõi festivalile aga tõenäoliselt kõige klubilikumad särinad. Märksa introvertsem, muusikalabori laadne live-koosseis jätkas sealt, kus festivalil nädal varem esinenud briti monumentaaljazztroonika akt Hidden Orchestra veidi õhku rippuma jäi. Clive-Lowe valdab klahvpilli- ja sämplitehnikat kahtlemata efektselt, aga orkestri koostöö jättis kohati distantse mulje. Elustavat sära tõi aga külalisvokalist Tawiah, kelle võimsahäälsed etteasted kujundasid koosseisu lavalised tippmomendid. Liikudes acidjazzilikest võngetest lausa tech-jazz-sfäärideni, võis variatsioonides piisavalt vaheldust leida ja paigutise innovatsioonivähesuse korvas sissetöötatud, proff stiilitunnetus. Tundus, et täielikuks kaasavoolamiseks vajanuks akt ehk veidi valjemat helinivood, millega klubitoonid oleks saavutanud veel kehtestavama kvaliteedi.

Klubiööd finaliseerima sätitud Eesti-Taani-Rootsi trio Shitney oli kahtlemata festivali kõige kurioossem akt, mille eestlannast põhipeibutaja, Taanis resideeruv jazziradikaal, saksofonist Maria Faust võitis ka selleaastase peapriisi, Danske Jazziauhinna. Akadeemilisemates muusikasuundades ülioluline nomineerimine ja ordenite esmatähtsustamine on teada-tuntud, andes aktiivsetele artistidele teenitud tänutähe ja fookuse, kuid kurb on näha tendentsi, mis paneb aktide publikuhuvi sõltuma peamiselt nominatsioonidest. Jääb ainult loota, et eriilmelised ja ka piirialadel liikuvad koosseisud leiaks oma publiku esmalt ja ainult ikka puhtalt muusikalise mõjujõu läbi.

Jazzimässulise Fausti elektroonika-kunstiprojekti kuulama tulnud uudistajad olid ette valmistatud "läbiraputamiseks julgete nootidega" ja taas tundub, et igasugune eelreklaamitud ja ülepaisutatud bravuur on riskante ala, mille väljavedamiseks läheb vaja täiesti põrumiskindlat pagasit. Jättes nõudliku sõnavahu kõrvale, võis Shitney puhul laval näha kolme enesekindlat ja tõsimeelset naist; peale saksofonistist Fausti elektroonikal ja häälemanipulatsioonidel opereeriv Qarin Wikström ja klahvidel-nuppudel kruttiv Katrine Amsler. Trio eesmärk oli tekitada dissonantsi, rõhudes vabakulgsele, mugavustsoonist väljas trippimisele, mille radikaalsus kõlas veel veidi projektipõhiselt ja vaoshoitult. Fantaasia korral võis ühenduslülisid leida avangardelektroonika klassikute Throbbing Gristle'i ja ülivarase Cabaret Voltaire’iga, aga oodatud tantsupõrandalik transs jäi siiski nähtamatute tõkete taha. Päris kindlasti hoidis akti mõjujõudu tagasi ka tikutoosilik, kunstisaali sobiv helinivoo, mis jättis katarsisepileti loodetavasti Shitney tulevastele laividele. Kui midagi soovida, siis just kõlavate sõnakombinatsioonidega esile tulnud koosseisude jätkamist rabedusest tõelisse põnevusse.

Sama seltskond, pluss täienenud puhkpillisektsioon Meelis Vindi, Allan Järve ja kitarrist Argo Valsi näol oli jäetud ka festivali lõppakordiks, esitama Maria Fausti seatud eriprojekti "Velocipede". Teemaks lihtsakoeline seisundilugu muretust ja antud hetke nautivast kulgemisest, mida illustreeris ekraanile kuvatud kuivkevadise ja raagus Tallinna tänavate läbisõit jalgratturi vaatevinklist. Argo Valsi tundlik kitarrisõrm andis koosseisule vajaliku aktsiooniliini, Shitneyst tuttav elektroonikute paar hoidis teemades elektrifitseeritust koos atonaalsete vokaalpööretega ja kandva voolavuse eest hoolitses Fausti juhitud puhkpillitrio. Melanhoolsemais hetkis võis hõlpsalt leida ühenduslülisid Maria Faust Jazz Catastrophe'i ja Maria Faust Sacrum Facere toonidega, mida värskendasid linnatukslevad, Steve Reichi ja visuaaliga seoses eriti Philip Glassi "Koyaanisqatsi" laadis pulseerimised. Üsna kergelt haaratavat ja meelelahutuslikku etteastet olid kaunistama võetud jõusaalidest tuttavad spinningrattad, millel võisid vändata ka huvilised publiku seast. Lubatut interaktiivset ja kuulajaid kaasavat ühistööd aga kahjuks sellest ei tekkinud - silm ei tuvastanud ühtki ühenduslüli saalis olevate rataste ja laval toimuva vahel, nii et muusikalise kulgemise ja tempo juhtimine jäi imaginaarseks, saades tuge vaid ekraanivideost.

Võib-olla oli hea, et kohustuste all ägav lõppakord ei üldistanud liialt ega pakkunud ka punkti panevat triumfi, aga seda põnevam on jälgida järgmisi peatükke nii Maria Fausti kui Jazzkaare-nimelisest põnevusseeriast. Järgmiste tähttegudeni.

Toimetaja: Valner Valme



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk