Live-elamus: Jazzkaare klubitoonid ja võidupasunad ({{commentsTotal}})

Shitney Autor: Rene Jakobson

Jazzkaar

José James, Marc de Clive-Lowe, Shitney ja Maria Faust
28. aprill - 1. mai

Vaba Lava ja Punane Maja, Tallinn

Treenitud jazzipubliku maitset väärt koosseisude kõrval on Jazzkaar alati pakkunud ka piiriüleseid, kergelt haaratavaid crossover-akte, mis toovad programmi moodsaid klubipöördeid ja annavad vajalikku kehavabadust ka tantsunäljastele. Möödunud neljapäeval Vabal Laval üles astunud ameerika neosoul-artist; võrdväärselt klassikalise vokaaljazzi, RnB ja hiphopi maailmades elegantselt balansseeriv vokalist José James esindas kõike, mis kirjas ja enamgi. Kui nädal varem sama lava kandnud norra popsoul-figuur Bernhoft kujutas endast ebatõenäolist, aga kahtlemata ülimalt virtuoosset kokkukuhjajat musta muusika vahendamisel, siis ameeriklase võtmeks jäi loomupärane ja puhtalt viljakast pinnasest kantud anne. Möödunud aastal Billie Holiday pärandile pühendatud album "Yesterday I Had the Blues" näitas artisti ka väga võimeka jazz-tõlgendajana, nii et soovituslikku kokkupuutepunkti ei pidanud lavalt mikroskoobiga otsima. Aeroobsele publikule läksid kahtlemata eriliselt korda hiphop’ist kantud biit-poeemid, aga nagu mainitud; üleminekud teistesse toonidesse olid filigraansed, saadetuna mahlakast ja orgaanilise koostööga saatebändist. José Jamesi lavasarmi coolness ei olnud pingutatud, vaid mahedalt kehtestav ja märkamatult ohjav. Pala "To Be With You" tulevaselt plaadilt "Love In The Time Of Madness" lubas igatahes märkimisväärselt hingestatut moodsa souli laengut ka neile, kes José Jamesi nimega seni veel tutvust pole teinud.

Reedest klubiööd sisustanud kümnenditaguse, ultraurbaanse ja innovaatilise broken-beat-stiili aktivisti Marc de Clive-Lowe etteaste tõi festivalile aga tõenäoliselt kõige klubilikumad särinad. Märksa introvertsem, muusikalabori laadne live-koosseis jätkas sealt, kus festivalil nädal varem esinenud briti monumentaaljazztroonika akt Hidden Orchestra veidi õhku rippuma jäi. Clive-Lowe valdab klahvpilli- ja sämplitehnikat kahtlemata efektselt, aga orkestri koostöö jättis kohati distantse mulje. Elustavat sära tõi aga külalisvokalist Tawiah, kelle võimsahäälsed etteasted kujundasid koosseisu lavalised tippmomendid. Liikudes acidjazzilikest võngetest lausa tech-jazz-sfäärideni, võis variatsioonides piisavalt vaheldust leida ja paigutise innovatsioonivähesuse korvas sissetöötatud, proff stiilitunnetus. Tundus, et täielikuks kaasavoolamiseks vajanuks akt ehk veidi valjemat helinivood, millega klubitoonid oleks saavutanud veel kehtestavama kvaliteedi.

Klubiööd finaliseerima sätitud Eesti-Taani-Rootsi trio Shitney oli kahtlemata festivali kõige kurioossem akt, mille eestlannast põhipeibutaja, Taanis resideeruv jazziradikaal, saksofonist Maria Faust võitis ka selleaastase peapriisi, Danske Jazziauhinna. Akadeemilisemates muusikasuundades ülioluline nomineerimine ja ordenite esmatähtsustamine on teada-tuntud, andes aktiivsetele artistidele teenitud tänutähe ja fookuse, kuid kurb on näha tendentsi, mis paneb aktide publikuhuvi sõltuma peamiselt nominatsioonidest. Jääb ainult loota, et eriilmelised ja ka piirialadel liikuvad koosseisud leiaks oma publiku esmalt ja ainult ikka puhtalt muusikalise mõjujõu läbi.

Jazzimässulise Fausti elektroonika-kunstiprojekti kuulama tulnud uudistajad olid ette valmistatud "läbiraputamiseks julgete nootidega" ja taas tundub, et igasugune eelreklaamitud ja ülepaisutatud bravuur on riskante ala, mille väljavedamiseks läheb vaja täiesti põrumiskindlat pagasit. Jättes nõudliku sõnavahu kõrvale, võis Shitney puhul laval näha kolme enesekindlat ja tõsimeelset naist; peale saksofonistist Fausti elektroonikal ja häälemanipulatsioonidel opereeriv Qarin Wikström ja klahvidel-nuppudel kruttiv Katrine Amsler. Trio eesmärk oli tekitada dissonantsi, rõhudes vabakulgsele, mugavustsoonist väljas trippimisele, mille radikaalsus kõlas veel veidi projektipõhiselt ja vaoshoitult. Fantaasia korral võis ühenduslülisid leida avangardelektroonika klassikute Throbbing Gristle'i ja ülivarase Cabaret Voltaire’iga, aga oodatud tantsupõrandalik transs jäi siiski nähtamatute tõkete taha. Päris kindlasti hoidis akti mõjujõudu tagasi ka tikutoosilik, kunstisaali sobiv helinivoo, mis jättis katarsisepileti loodetavasti Shitney tulevastele laividele. Kui midagi soovida, siis just kõlavate sõnakombinatsioonidega esile tulnud koosseisude jätkamist rabedusest tõelisse põnevusse.

Sama seltskond, pluss täienenud puhkpillisektsioon Meelis Vindi, Allan Järve ja kitarrist Argo Valsi näol oli jäetud ka festivali lõppakordiks, esitama Maria Fausti seatud eriprojekti "Velocipede". Teemaks lihtsakoeline seisundilugu muretust ja antud hetke nautivast kulgemisest, mida illustreeris ekraanile kuvatud kuivkevadise ja raagus Tallinna tänavate läbisõit jalgratturi vaatevinklist. Argo Valsi tundlik kitarrisõrm andis koosseisule vajaliku aktsiooniliini, Shitneyst tuttav elektroonikute paar hoidis teemades elektrifitseeritust koos atonaalsete vokaalpööretega ja kandva voolavuse eest hoolitses Fausti juhitud puhkpillitrio. Melanhoolsemais hetkis võis hõlpsalt leida ühenduslülisid Maria Faust Jazz Catastrophe'i ja Maria Faust Sacrum Facere toonidega, mida värskendasid linnatukslevad, Steve Reichi ja visuaaliga seoses eriti Philip Glassi "Koyaanisqatsi" laadis pulseerimised. Üsna kergelt haaratavat ja meelelahutuslikku etteastet olid kaunistama võetud jõusaalidest tuttavad spinningrattad, millel võisid vändata ka huvilised publiku seast. Lubatut interaktiivset ja kuulajaid kaasavat ühistööd aga kahjuks sellest ei tekkinud - silm ei tuvastanud ühtki ühenduslüli saalis olevate rataste ja laval toimuva vahel, nii et muusikalise kulgemise ja tempo juhtimine jäi imaginaarseks, saades tuge vaid ekraanivideost.

Võib-olla oli hea, et kohustuste all ägav lõppakord ei üldistanud liialt ega pakkunud ka punkti panevat triumfi, aga seda põnevam on jälgida järgmisi peatükke nii Maria Fausti kui Jazzkaare-nimelisest põnevusseeriast. Järgmiste tähttegudeni.

Toimetaja: Valner Valme



Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?