Prima Vista tõi Tartusse viisteist välisautorit ({{commentsTotal}})

{{1462340877000 | amCalendar}}

Alapealkirja "Müstifiktsioon" kandev 13. kirjanduspidu Prima Vista toob tänavu Tartusse viisteist välisautorit ja rohkem kui kuuskümmend erinevat kirjandusüritust.

Möödunud aastal UNESCO kirjanduslinna tiitli pälvinud Tartu suurim kirjandussündmus pöörab seekord tähelepanu väljamõeldise rollile kirjanduses. Festivali programmijuhi Marja Undi sõnutsi kätkeb fiktsioon endas palju ebatavalist, salapärast ja mõnikord ka hoomamatut. Teisalt vihjab alapealkiri "Müstifiktsioon" ka Prima Vista kolmeteistkümnendale toimumiskorrale, mistõttu korraldajad ei välista, et võib juhtuda üht-teist imelikku.

Näiteks püsib siiani saladuses Prima Vista tänavuse patrooni nimi, kuid festivali käigus võib tähelepanelik külastaja patrooni isikule jälile saada. Esimene võimalus selleks avaneb Prima Vista avatseremoonial, mis leiab aset kolmapäeval kell 13 Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Laupäevani kestva kirjandusfestivali rahvusvaheline välisesinejate nimekiri toob Tartusse literaate nii Indiast kui Ameerikast, nii noortekirjanikke kui moodsat beat-luulet klaverimuusika saatel. Väliskülaliste nimekirjast võib leida ka Cervantese ning Shaekespeare'i nimed.

Kaugeimad külalised on ameerika noortekirjanik Jay Asher, kelle koolivägivallast ning sotsiaalmeediast kõnelevad romaanid on saanud ameerika teismeliste seas tõelisteks menukiteks, ning Mumbais elav ja marathi keeles luuletav Hemant Divate.

Eesti lugejale pakub kindlasti äratundmisrõõmu vene romaanikirjanik, kolumnist ja eluaegne dissident Viktor Jerofejev, kes esineb Tartus loenguga “Kirjutamine on ebainimlik”. Tugeva venekeelse programmi raames astuvad Tartus üles ka ukraina poetess Natalja Beltšenko ning üheksakümendatel Tartu Ülikoolis matemaatikat tudeerinud, kuid tänaseks Ukrainas hinnatud kriitikuks ja kirjandusvaatlejaks kujunenud Juri Volodarski.

Viktor Jerofejevi sõnul on kirjaniku juhtiv motiiv enda ja teiste suhtes ausaks jäämine. "Kirjanik ei ole sõna meister, vaid sõna ori. Ta liigub sõna järel, ja see liikumine on ebainimlik oma olemuselt. Sellestki räägime," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale."

Saksakeelse kirjasõna sõpru rõõmustavad Prima Vistal saksa kirjanik ja režissöör Eugen Ruge ning romaaniga “Winteri aed” (“Winters Garten”) tuntuks saanud ja ka Ingeborg Bachmanni publikupreemia pälvinud austerlanna Valerie Fritsch. Iirimaalt väisab festivali debüütromaaniga “Avantüür” (“The Undertaking”) rahvusvahelist tunnustust pälvinud Audrey Magee. Oma läbimurdeteose "Bukarest. Tolm ja veri" eestikeelset tõlget esitleb poola reportaažikirjanik Małgorzata Rejmer.

Elavat sõnakasutust ning nii sõnalisi kui ka muusikalisi improvisatsioone on oodata taani linnaluuletaja Claus Høxbroe ja teda klaveril saatva pianisti Oscar Gilberti esinemiselt. Omaette saladuseloor hõljub aga läti kirjaniku Vilis Lācītise kohal, kes on oma autorinime laenanud nõukogude sotsrealismi klassikult Vilis Lāciselt ning tõmbab publikule esinedes selga karukostüümi.

Soome Instituudi abiga jõuab kevadel Tartusse krimikirjanduse vananemise temaatikaga seostanud soome autor Minna Lindgren. Tartusse naaseb möödunud sügisel siin Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustel 6. koha võitnud leedukas Marius Povilas Elijas Martynenko.

Prima Vista programmist ei puudu ka seekord pargiraamatukogu südalinna pargis ja raamatulaat Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Kirjandushõngulise filmiprogrammi paneb festivalinädalaks kokku Elektriteater ning kirjanduslainele seab ennast festivalinädalal ka Tartu Ülikooli muuseum.

Festivali tänavuseks partnerlinnaks on Haapsalu, mis saab kirjanduspeost osa 6. mail.

Toimetaja: Valner Valme



Otseülekanne: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve etteaste ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?