Juhan Maiste: armastuse isiklikkust ei saa võim ega riik mitte kunagi ära võtta ({{commentsTotal}})

Kadrioru muuseumis on avatud näitus "Armastus. Motiivid kunstis 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni". Kunstiajaloolane Juhan Maiste rääkis "OPis" näitusest, armastusest ja ilust.

Ühelt poolt võib mõelda nii, et kui inimesed panevad oma näituse pealkirjaks "Armastuse aeg", siis see on natuke selline, et armastus müüb iga hinnaga, küll nad tulevad vaatama. Kas sa tunnetasid siin näitusel sellist mängu publikuga?

Ma ootasin, aga ei tulnud.

Oli see hea või halb?

No kindlasti minule väga hea, mul oleks siin palju avastamise rõõmu. Ja paljusid asju ma ju ei tea, kas ma igat nüanssi armastusest ikkagi tunnen, ehkki ma olen olnud huviline.

Armastuse huviline?

Muidugi. Kes ei ole? Ma arvan, et ma leian siit ka inimliku loomuse, mis tuleb jälle koos renessansi ja tema unenägudega. Väga kuulus on Bonfiliuse unenägu, kus ta näeb kauneid daame unes. Enne seda ei olnud võimalik, sa nägid ainult Maria jalgu. Sa nägid ainult neid kõrgeid taevaseid sfääre, sa ei näinud Eevat unes, sa ei näinud seda granaatõuna, sa ei näinud seda hea ja kurja puud, rääkimata maost. Suur muutus, millest me kõik puudutatud oleme, tõi meile Faust, Aphrosest tõi meile Aphrodite, ja see on esimene naine, kes ilmub templisse alasti. Meestel oli see kõik võimalik, kas just templis, aga oma gümnaasiumis, gymnos gymna – need olid sõnad, mis olid lubatud maskuliinsele poolele.

Ja siis äkki Praxiteles toob ja annab Knidose saare elanikele valida kaks naist: üks on riides ja teine on alasti. Ja Knidose saare elanikud valivad alasti Aphrodite. See on suur murdepunkt. Naine ilmub kõigis oma ilus, kõigis oma vooruslikkuses. Kaunid daamid, kui te peeglisse vaatate, keda te otsite seal? Te ju otsite Veenuse, Aphrodite kuju. Seda kaunist, aga mitte lõpuni paljastatud naist. Kõik peab olema natuke salapärane, natuke unistuslik, natuke romantiline. Ja see on see pool, milles me kõigis oma sotsiaalsuse janus, täna puudust tunneme. See on see isiklik pool ja seda ei saa mitte üks võim, riik mitte kunagi ära võtta. See jääb alati.

Selle näituse võlu on minu jaoks ilu, ja ilu on peaaegu et tõde. Nad on väga lähedased.

Armastus on see, mis meid teeb, hoiab ja tõrvikuga näitab.

Seda näitust saab võtta kahes tasandis. Üks tasand on see, et me tuleme siia emotsiooniga, ja teiselt poolt on see väga intellektuaalne näitus, siin peab palju teadma. Mina kunstiajaloolasena ei jõua kunagi ära imestada, kui vähe ma tean.

Aga mida mul on – silmad on antud. Ja silm on kreeklase jaoks number üks asi. Silmaga ta mõõdab maailma.

Toimetaja: Jaanika Valk



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: