Juhan Maiste: armastuse isiklikkust ei saa võim ega riik mitte kunagi ära võtta ({{commentsTotal}})

Kadrioru muuseumis on avatud näitus "Armastus. Motiivid kunstis 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni". Kunstiajaloolane Juhan Maiste rääkis "OPis" näitusest, armastusest ja ilust.

Ühelt poolt võib mõelda nii, et kui inimesed panevad oma näituse pealkirjaks "Armastuse aeg", siis see on natuke selline, et armastus müüb iga hinnaga, küll nad tulevad vaatama. Kas sa tunnetasid siin näitusel sellist mängu publikuga?

Ma ootasin, aga ei tulnud.

Oli see hea või halb?

No kindlasti minule väga hea, mul oleks siin palju avastamise rõõmu. Ja paljusid asju ma ju ei tea, kas ma igat nüanssi armastusest ikkagi tunnen, ehkki ma olen olnud huviline.

Armastuse huviline?

Muidugi. Kes ei ole? Ma arvan, et ma leian siit ka inimliku loomuse, mis tuleb jälle koos renessansi ja tema unenägudega. Väga kuulus on Bonfiliuse unenägu, kus ta näeb kauneid daame unes. Enne seda ei olnud võimalik, sa nägid ainult Maria jalgu. Sa nägid ainult neid kõrgeid taevaseid sfääre, sa ei näinud Eevat unes, sa ei näinud seda granaatõuna, sa ei näinud seda hea ja kurja puud, rääkimata maost. Suur muutus, millest me kõik puudutatud oleme, tõi meile Faust, Aphrosest tõi meile Aphrodite, ja see on esimene naine, kes ilmub templisse alasti. Meestel oli see kõik võimalik, kas just templis, aga oma gümnaasiumis, gymnos gymna – need olid sõnad, mis olid lubatud maskuliinsele poolele.

Ja siis äkki Praxiteles toob ja annab Knidose saare elanikele valida kaks naist: üks on riides ja teine on alasti. Ja Knidose saare elanikud valivad alasti Aphrodite. See on suur murdepunkt. Naine ilmub kõigis oma ilus, kõigis oma vooruslikkuses. Kaunid daamid, kui te peeglisse vaatate, keda te otsite seal? Te ju otsite Veenuse, Aphrodite kuju. Seda kaunist, aga mitte lõpuni paljastatud naist. Kõik peab olema natuke salapärane, natuke unistuslik, natuke romantiline. Ja see on see pool, milles me kõigis oma sotsiaalsuse janus, täna puudust tunneme. See on see isiklik pool ja seda ei saa mitte üks võim, riik mitte kunagi ära võtta. See jääb alati.

Selle näituse võlu on minu jaoks ilu, ja ilu on peaaegu et tõde. Nad on väga lähedased.

Armastus on see, mis meid teeb, hoiab ja tõrvikuga näitab.

Seda näitust saab võtta kahes tasandis. Üks tasand on see, et me tuleme siia emotsiooniga, ja teiselt poolt on see väga intellektuaalne näitus, siin peab palju teadma. Mina kunstiajaloolasena ei jõua kunagi ära imestada, kui vähe ma tean.

Aga mida mul on – silmad on antud. Ja silm on kreeklase jaoks number üks asi. Silmaga ta mõõdab maailma.

Toimetaja: Jaanika Valk



Otseülekanne: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve etteaste ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?