Tõnu Karjatse filmikomm: nukud näitavad inimestele nende tegelikku palet ({{commentsTotal}})

"Anomalisa" Autor/allikas: kaader filmist

Kino Sõprus ja Must Käsi on ette võtnud julge sammu, tuues vaid kolmeks korraks linale Charlie Kaufmani "Anomalisa" - täispika animadraama, mis nopib auhindu igalt festivalilt, kus seda näidatakse.

"Anomalisat" näeb Sõpruses veel vaid täna ja ülehomme. Selline linastuspoliitika võib paljusid muidugi vihastada, kuid samas sobib see laia levipotentsiaalita filmidega kaasnevate riskide hajutamiseks. Iseasi, kui riskantne see Kaufmani uus projekt üldse on. Teiste kinode kavades filmi igatahes ei seisa, mis tekitab taas küsimuse, kui palju jääb siin nägemata kinokunstis aasta jooksul saavutatavast.

Charlie Kaufmani "Anomalisa" vorm on tavatu – see on täiskasvanutele mõeldud nukuanimatsioon, mis lavastatud kõigi draamažanri reeglite kohaselt. "Anomalisa" on armastuslugu, mida võib võtta ka ulmefilmina, pealegi on filmi süžee otse seotud psüühikahäirega, mida nimetatakse Fregoli luuluks - see tähendab paranoilist juhtumit, kus isik usub, et teised on kõik tegelikult üks ja sama inimene, kes teda jälitab.

Filmi peategelane, kuldses keskeas teenindusekspert Michael Stone jõuab Cincinnatisse ja võtab toa Fregoli hotellis, et valmistuda ettekandeks teeninduskonverentsil. Hotellis tekib tal aga üheöösuhe tema talendi austajannaga. Teose sisu võib tõesti edasi anda mõne lausega, kuid see ei väljenda protsentigi Kaufmani film tegelikust sisaldusest. Näidendiks kirjutatud ja sellena kümmekond aastat tagasi Ühendriikides ka lavastatud "Anomalisa" on nukuanimatsioonina juurde võitnud olulise mõõtme - ta on kaugenenud veelgi personaalsest konkreetsusest, mida näitleja füsiognoomia linal võimendab ja muutunud seeläbi abstraktsemaks. Üpris ühenäoliste nukkude kasutamine toob kaasa teatud skemaatilisuse, kuid antud juhul on see sisuliselt hädavajalik. See võte rõhutab peategelase üksindust, isiklikku ummmikseisu ja hüljatust - tüsenev üksildane härra, kodust eemal, kes ei leia lohutust ega mõistmist ka oma endiselt armastatult. Hallutsinatoorsete kõrvalepõigetega "Anomalisa" on lugu eneseotsingutes kriisi sattunud inimesest, kes on jäänud mugava elu lõksu ja püüab leida sellest väljapääsu. Michael tunneb, et elu läheb kõrvalt mööda ja ta on nõus astuma ka ootamatuid samme, et end taas täisväärtusliku mehena tunda.

Nagu ka Charlie Kaufmani eelmistes filmides, on ka siin tähtsal kohal suhtlusteema. Suhtlus on osa peategelase isiklikust ummikust, teenindusspetsialisti ja teoreetikuna tunneb ta suhtluskunsti läbi ja lõhki, kuid teoreetiliselt või äärmisel juhul tasandil, mis piirneb ühe või teise asja maha müümisega, teenindusnaeratusega; kuid ei tööta siis, kui suhtlemine muutub isiklikuks. Sel pinnal Michael end enam kindlalt ei tunne, töö on muutnud ta misantroobiks, kellele inimesed pole muud kui teatud funktsioonidega objektid, ometi pole ta kaotanud lootust leida midagi, mis teda sellest olukorrast päästaks.

Kaufmani lavastus, milles ta kasutab kõigi persoonide kõne edasiandmiseks vaid kolme häält, võimaldab kahesugust lugemist: pealiskaudsem, milles vaataja võtab toimuvat vastu neutraalselt positsioonilt ja sügavam, mis väljendab peategelase sisemist suhtumist ning viitab süvenevale vaimuhaigusele. Vaatepunkti osas on "Anomalisa" kolmanda isiku positsioonilt edasi antud minajutusts. "Anomalisa" mõtiskleb, mida tähendab olla inimene, lihast ja luust olend oma mõtete, unistuste, ihade ja tunnetega. Inimeseks olemist väljendavad niisiis nukud, robotid, mudelinimesed. Kaufman lisab siia veel ühe tähenduskihi, lastes peategelasel viia koju lapsele kingiks jaapani mehhaanilise nuku. Nukustumise kaudu annab Kaufman edasi ürgolemuslikku hirmu kadumise, surma ees. Ehkki tegelased on filmis väga inimlikud, saadab vaatajat jätkuvalt teatud nihestatuse tunne – sellest on kantud mängufilmile omane dramatiseering ja filmikeel ning eriti selgelt tuleb see nihe esile filmi helilises režiis. Nukud muutuvad vaataja peegliks ja võtavad üle inimeste rolli, näidates inimestele nende endi tegelikku palet. Seega võib öelda, et Kaufman avab laiale vaatajaskonnale taas animafilmis peituvad võimalused tänapäeva inimese psühholoogilise maastiku kaardistamisel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.