Tõnu Karjatse filmikomm: nukud näitavad inimestele nende tegelikku palet ({{commentsTotal}})

"Anomalisa" Autor/allikas: kaader filmist

Kino Sõprus ja Must Käsi on ette võtnud julge sammu, tuues vaid kolmeks korraks linale Charlie Kaufmani "Anomalisa" - täispika animadraama, mis nopib auhindu igalt festivalilt, kus seda näidatakse.

"Anomalisat" näeb Sõpruses veel vaid täna ja ülehomme. Selline linastuspoliitika võib paljusid muidugi vihastada, kuid samas sobib see laia levipotentsiaalita filmidega kaasnevate riskide hajutamiseks. Iseasi, kui riskantne see Kaufmani uus projekt üldse on. Teiste kinode kavades filmi igatahes ei seisa, mis tekitab taas küsimuse, kui palju jääb siin nägemata kinokunstis aasta jooksul saavutatavast.

Charlie Kaufmani "Anomalisa" vorm on tavatu – see on täiskasvanutele mõeldud nukuanimatsioon, mis lavastatud kõigi draamažanri reeglite kohaselt. "Anomalisa" on armastuslugu, mida võib võtta ka ulmefilmina, pealegi on filmi süžee otse seotud psüühikahäirega, mida nimetatakse Fregoli luuluks - see tähendab paranoilist juhtumit, kus isik usub, et teised on kõik tegelikult üks ja sama inimene, kes teda jälitab.

Filmi peategelane, kuldses keskeas teenindusekspert Michael Stone jõuab Cincinnatisse ja võtab toa Fregoli hotellis, et valmistuda ettekandeks teeninduskonverentsil. Hotellis tekib tal aga üheöösuhe tema talendi austajannaga. Teose sisu võib tõesti edasi anda mõne lausega, kuid see ei väljenda protsentigi Kaufmani film tegelikust sisaldusest. Näidendiks kirjutatud ja sellena kümmekond aastat tagasi Ühendriikides ka lavastatud "Anomalisa" on nukuanimatsioonina juurde võitnud olulise mõõtme - ta on kaugenenud veelgi personaalsest konkreetsusest, mida näitleja füsiognoomia linal võimendab ja muutunud seeläbi abstraktsemaks. Üpris ühenäoliste nukkude kasutamine toob kaasa teatud skemaatilisuse, kuid antud juhul on see sisuliselt hädavajalik. See võte rõhutab peategelase üksindust, isiklikku ummmikseisu ja hüljatust - tüsenev üksildane härra, kodust eemal, kes ei leia lohutust ega mõistmist ka oma endiselt armastatult. Hallutsinatoorsete kõrvalepõigetega "Anomalisa" on lugu eneseotsingutes kriisi sattunud inimesest, kes on jäänud mugava elu lõksu ja püüab leida sellest väljapääsu. Michael tunneb, et elu läheb kõrvalt mööda ja ta on nõus astuma ka ootamatuid samme, et end taas täisväärtusliku mehena tunda.

Nagu ka Charlie Kaufmani eelmistes filmides, on ka siin tähtsal kohal suhtlusteema. Suhtlus on osa peategelase isiklikust ummikust, teenindusspetsialisti ja teoreetikuna tunneb ta suhtluskunsti läbi ja lõhki, kuid teoreetiliselt või äärmisel juhul tasandil, mis piirneb ühe või teise asja maha müümisega, teenindusnaeratusega; kuid ei tööta siis, kui suhtlemine muutub isiklikuks. Sel pinnal Michael end enam kindlalt ei tunne, töö on muutnud ta misantroobiks, kellele inimesed pole muud kui teatud funktsioonidega objektid, ometi pole ta kaotanud lootust leida midagi, mis teda sellest olukorrast päästaks.

Kaufmani lavastus, milles ta kasutab kõigi persoonide kõne edasiandmiseks vaid kolme häält, võimaldab kahesugust lugemist: pealiskaudsem, milles vaataja võtab toimuvat vastu neutraalselt positsioonilt ja sügavam, mis väljendab peategelase sisemist suhtumist ning viitab süvenevale vaimuhaigusele. Vaatepunkti osas on "Anomalisa" kolmanda isiku positsioonilt edasi antud minajutusts. "Anomalisa" mõtiskleb, mida tähendab olla inimene, lihast ja luust olend oma mõtete, unistuste, ihade ja tunnetega. Inimeseks olemist väljendavad niisiis nukud, robotid, mudelinimesed. Kaufman lisab siia veel ühe tähenduskihi, lastes peategelasel viia koju lapsele kingiks jaapani mehhaanilise nuku. Nukustumise kaudu annab Kaufman edasi ürgolemuslikku hirmu kadumise, surma ees. Ehkki tegelased on filmis väga inimlikud, saadab vaatajat jätkuvalt teatud nihestatuse tunne – sellest on kantud mängufilmile omane dramatiseering ja filmikeel ning eriti selgelt tuleb see nihe esile filmi helilises režiis. Nukud muutuvad vaataja peegliks ja võtavad üle inimeste rolli, näidates inimestele nende endi tegelikku palet. Seega võib öelda, et Kaufman avab laiale vaatajaskonnale taas animafilmis peituvad võimalused tänapäeva inimese psühholoogilise maastiku kaardistamisel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.