Arvustus. Ruum versus Köler Prize 2016 ({{commentsTotal}})

EKKM
EKKM Autor/allikas: Facebook

Näitus
"Köler Prize 2016"
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Avatud 5. juunini

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) pakub kohaspetsiifilist väljakutset Köler Prize auhinna nominentidele kunstnikele ning võimaldab piiridest väljapoole mõtlemist vaatajale - nende kunstinäitusi võib pidada suures osas kohaspetsiifiliseks hoone omapära tõttu. Tegutseb ju muuseum alates 2006. aastast kunagise Tallinna Soojuse kontorihoone ruumides. Algselt skvotitud majast on saanud loomingulisuse pelgupaik. Miks aga pelgupaik?

Pikalt on kõneldud valge ruumi mõjust. Brian O'Doherty (1971) kirjutas oma essees “Inside the White Cube”, kuidas galeriid ja muuseumid võõrandavad inimesed kunstist. Valge kuubik peaks pakkuma ideaalis ajatut ruumi, kus külastajad saavad kogeda taieseid puhtal kujul väljaspool nende igapäeva konteksti. Tegelikkuses aga tekib lõhe vaatajate ja vaadeldava vahele, sest esimesed käsitlevad viimast kui midagi kauget ja haaramatut.

Selles mõttes on EKKM hea koht, kus tuua kunst inimestele lähemale. Antud muuseumis pole tüütuid lisandeid nagu piletijärjekorrad, tõkked objektide ees või kuklasse hingavad turvamemmed. Kuigi ausalt öeldes on viimastega vahepeal tore näituste üle juttu teha, kui neil on selleks hea tuju. Institutsionaliseeritud lihtsa valge kuubiku asemel kohtuvad inimesed kunstiga maja kolmel omamoodi korrusel. Hoone keerdkäigud, roostes trepid, kaldes katuseruum võimaldab ka kunstnikul kasutada koha spetsiifikat enda hüvanguks. Samas võib see ka üle jõu käivaks osutuda.

Tänavuse Köler Prize’i üks nominentidest Laura Põld demonstreerib kohaspetsiifilisuse võlusid ja valusid. Tema taies “When Your Mate Danced Like a Tree” kipub ära kaduma muuseumi kõrgete lagedega jahedasse ruumi. Soe puidulõhn, erksad, kuid samal ajal pehmed värvid ning mustvalged joonised koos kõrvaklappidest kostuvate industriaalmüra-laadsete helidega ei suuda moodustada kombinatsiooni taodeldavast hubasest toast. Teos laguneb pigem tahtmatult bipolaarseks.

Paremini on Põllul õnnestunud ruum enda jaoks tööle panna tööga “Valguskiir põhjustatud mesilase lennust ümber granaatõuna sekund enne ärkamist”. EKKMi viltune katuseruum on alati suureks väljakutseks kunstnikele ning Põld saab sellega hästi hakkama. Laest alla rippuvad lambikobarad, puutalad ja tolmustest akendest läbi kumav mahe valgus tekitab tunde laisast suvepäevast maal, kus enne ärkamist kostab õrnalt, kuidas mesilane üritab sumisedes läbi klaasi õue päästa. Peeglid katuseruumi lõpus loovad tunde nagu mesilaselegi, et sume reaalsus jätkub ka teisel pool pinda, kuhu tahaks end sisse suruda.

Siinkohal meenub Andrea Fraseri video (2001) “Little Frank and His Carp”, mis toob välja piirangud, mida inimene võib kogeda, kui talle on seatud kunsti kogemisel piirangud - kas siis tõlgenduslikud või füüsilised tõkkelintide näol. Selle koha pealt kiitus EKKMi eestvedajatele, kes jätavad külastajale vabaduse suhestuda kaasaegse kunstiga ise. Sealjuures, kes tunneb, et tal on vaja juhatust teoste loojapõhisesse maailma, saavad end alati täiendada alumise korruse kohvikus videot vaadates või lisamaterjale lugedes.

Muuseumi kolm korrust ja mitmed ruumid jaotavad kunstnike tööd tihtilugu kaheks. Huvitaval kombel tundub üks ruum alati teise üle domineerivat. Nii nagu Põllul annavad ka Kristi Kongi teosed kahes erinevas saalis vastandliku reaktsiooni. Kui alumisel korrusel mõjuvad taieste “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud” virvendavad värvid pimeduses nii uinutavalt kui ka kohati epileptiliselt ning kiirustab ruumist lahkuma, siis maali- ja installatsiooniseeria “Pilt läbi pisarate. Visuaalne essee akendest vaatlemisest” lillakas-roosakal taustal peatab aja vaataja jaoks. Kunst astub külastajale lähemale ning viimane sulandub osakeseks sellest Alice’i imedemaast.

Sarnane efekt tabab kui käia mööda tube Krista Möldri “Kohalolu” ja “Vahemaa” fotoseeriatega tutvumas. Kui pilt valgel seinal võib mõjuda eraldatuna tegelikkusest, siis Möldri üles võetud hetked kõnetavad otseselt. Tekib taaskord tunne justkui vaataks läbi akna teisele poole reaalsust - fuajee tolmune plaatpõrand, linaga kaetud kopitanud lõhnaga diivan ja toalille vars toovad silme ette pildi taaskord suvistest kulgemistest ja istumistest väikelinnade väljasurnud vallamajades.

Muuseum ei tohi olla Theodor W. Adorno (1953) sõnul mausoleum, kus objektid kaotavad oma sära ja algab hääbumise protsess. Selles mõttes täidab EKKM vastupidist funktsiooni. Peale tõsiasja, et näitused vahetuvad muuseumis pidevalt, antakse kunstile vabadus elada oma elu. Igal külastajal on vastutus tutvuda kunstiga, kuid mitte seda kahjustada. Just kahekesi jätmine annabki vabaduse tõlgendusteks, hetkedeks ja sügavamaks analüüsiks.

Kui Kongi ja Mölder tekitavad oma loominguga vaikelulist helgust, siis Raul Kelleri helikunst pimedas ruumis äratab üles šamaanlikud tunded hinge sügavamates soppides. Tema töös “Kuus trummi” imeb iga objekt endasse ümbritsevast tekkiva saundi ning paiskab selle välja sageduslike helidena pimeda toa nurkadesse. Kaob tunnetus aja ja ruumi vahel ning kogeja saab osaks teosest.

Fantaasia paneb tööle ka Art Allmägi “Cold War / Holodnaja voina” kaks erinevat versiooni – Eesti ja Vene poolne vaade riikide omavahelisele suhtele. Samas, kuigi võib eeldada, kellele missugune vaade kuulub, võib selle ümber mõtestada - Venemaa mõtleb Eestist, kui pidevalt valves olevast ja kaitsevalle ehitavast naabrist ning Eesti Venemaast, kui pidevatest luurajatest seinal rippuv ikoon nende pattudele peale vaatamas.

Juba kuuendat aastat EKKMi poolt välja antava auhinna Köler Prize’i idee on “populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal aktiivselt tegutsevaid olulisi kunstnikke ja kunstirühmitusi“. Selle koha pealt võib nõustuda, sest näituse selektsioon on aastate kaupa pakkunud alati kõigile midagi vaatamiseks ning kindlasti muutnud suhestumist kunstisse nii mõnegi jaoks.

Suhestumise all mõtlen eelkõige võõristuse pehmenemist. See tähendab, et kunst muutub lihtsalt kaugelt vaadeldava objekti asemel osaks reaalsusest ning paneb vaatajat mõtlema või mõistma mingeid aspekte ümbritsevast, mida ta varem ei näinud või ei tunnetatud. Selles mõttes ongi EKKM kaasaegse kunsti pelgupaik. Looja paneb loomingu muusemi ruumi oma elu elama. Külastajal avaneb aga võimalus saada osa või osaks taiesest kui ta talle oma sundimatu visiidiga au teeb.

Selles mõttes on Hanno Soansil õigus olnud, et Köler Prize on pigem häppening kui näitus. Tal puuduvad rangelt institutsionaliseeritud raamid. Samas, et muuta kunst osaks ümbritsevast, ongi ehk vaja näituste klassikalisest kontseptsioonist välja murdmist ning kord aastas inimeste meelte värskendamist. Ja ka see aasta on kunstnikud ruumispetsiifikaga rinda pistes olukorrast väärikalt väljunud.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: