Galerii: Arhitektuurimuuseumis näeb fragmente Balti börsihoonest ({{commentsTotal}})

{{1462463173000 | amCalendar}}

Arhitektuurimuuseumis on alates 5. maist väljas massiivne kineetiline ruuminstallatsioon, mis tuletab meelde Londonis asunud esindusliku Balti börsihoone kurba saatust.

1903. aastal Londoni südalinna ehitatud Balti börsihoone sai 1992. aastal Iiri Vabariikliku Armee pommirünnakus rängalt kahjustada, vahendas "Aktuaalne kaamera". Pärast terroriakti võeti hoone tükkhaaval lahti ja talletati väärtuslikud osad, kavatsusega hoone selle esialgses kohas taastada. Nüüd asub seal hoopis kuulus Kurk ja börsihoone tükid müüdi maha. Arhitekt Maarja Kask ütles, et pärast seda on selle hoone tükke meelevaldselt liigutatud mitmel korral nii füüsiliselt kui ka projektide näol. "Kümme aastat on need tükid seisnud Eestis merekonteinerites - Eesti ärimehed ostsid ja tõid nad umbes 10 aastat tagasi siia ja nad ootavad oma aega, mis edasi."

Arhitektuuribüroo Salto taasavastas selle hoone Arhitektuurimuuseumi tellimusel, kes soovis oma 25. sünnipäeva ruuminstallatsiooniga tähistada. Tellimus ei puudutanud küll seda ehitist, aga arhitekte hakkas hoone nihestatud ajalugu huvitama.

Idee üks autoritest Ralf Lõoke kinnitas, et neid huvitas teema, mis tegelikult juhtub majaga, mis kaotab oma identiteedi läbi selle, et ta kaotab oma krundi. "Kui maja kaotab algse konteksti ja satub hoopis teise ühiskonda - kuidas sellist objekti saaks uuesti integreerida uues keskkonnas." Nüüd näebki Arhitektuurimuuseumis 15 tonni kaaluvat fragmenti börsihoone fassaadist. Fragmendil asuvad skulptuurigrupi keskel troonivat jumalanna Britanniat saab nupuvajutusega enda juurde tellida nagu oksjonil.

Näitus ei otsi vastust küsimusele, kas Suurbritannias muinsuskaitse all olnud Balti börsihoone sobiks kuhugi tänases Tallinnas. "Tegu oli väärismaterjalidega kaetud klassitsistlikus stiilis hoonega, mille iga element esindab Eesti kontekstis täiesti monumentaalset ja võõrapärast arhitektuuri, millega siinne linn ja kontekst kindlasti ei ole harjunud," tõdes Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari.

Näitusega kaasneb põhjalik raamat Balti börsihoone kummalisest ajaloost. Näitus "Face-to-face: Balti börsihoone lugu" on avatud kuni 5. juunini.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.