Tenor Mati Turi laulab Mussorgski ooperis "Hovanštšina" Saksamaal ({{commentsTotal}})

Mati Turi
Mati Turi Autor/allikas: pressifoto

Eesti tenor Mati Turi on kutsutud taas laulma Saksamaale Stuttgarti ooperiteatrisse kesksesse ossa Modest Mussorgski ooperis „Hovanštšina“ - seekordsed etendused leiavad aset alates 8. maist selle kuu neljal õhtul ning juunis veel kolme viimase etendusega. Ooperit lauldakse vene keeles saksakeelsete subtiitritega.

Mati Turi laulab Mussorgski ooperis vürst Andrei Hovanski keskset osa, peategelast vürst Ivan Hovanskit kehastab Baškiiriast pärit nimekas bass, praegu Peterburi Maria Teatri solist Askar Abdrazakov. Marfa osas laulab Peterburis sündinud Müncheni ARD konkursi 2003 võitnu, nüüd Berliini Riigiooperis töötav Marina Prudenskaja. Lavastuse on teinud Andrea Moser, dirigeerib Austraaliast pärit Simon Hewett, kes on praegu Stuttgarti Ooperi peadirigent ning samas ametis ka Hamburgi Riigiooperi balletitrupi juures.

Mussorgski ooperi etendused leiavad Stuttgarti Riigiteatris nüüd aset 8., 12., 16. ja 30. mail ning seejärel 4, 7. ja 12. juunil.

Ooperi uuslavastus Stuttgartis esietendus 2014. aasta novembris Mati Turi ja samade peamiste tegijatega, ka siis anti seitse etendust.

Tänavu veebruari-märtsi vahetusel laulis Mati Turi Roomas nimipartiid Igor Stravinski "Kuningas Oidipuse“ kolmel ettekandel Santa Cecilia Rahvusakadeemia orkestriga soome maestro Sakari Oramo dirigeerimisel.

2013. aasta suvel algas Mati Turi edukaks osutunud koostöö inglise trupiga Opera North Leedsis, ta laulis nimipartiid Richard Wagneri ooperis "Siegfried“. Hakati tegema lavastusi Wagneri tetraloogiast "Nibelungide sõrmus“. Aasta hiljem esines eesti tenor taas Siegfriedi osas, aga Wagneri ooperi "Jumalate hämarik“ ettekannetel. 2015. aasta juunis-juulis tegi trupp Wagneri "Lendava Hollandlase“ lavastuse, kus Mati Turi laulis Eriku kandvas partiis kuus etendust, neist kaks statsionaaris ning neli turneel. Kõik need etendused on läinud Richard Farnesi juhatusel, kes on Opera Northi peadirigent.

Stuttgarti "Hovanštšina“ kõrval tuleb Mati Turil laulda jälle Opera Northis, ja seegikord Wagneri ooperis "Jumalate hämarik“. Ta on siin taas Siegfriedi rollis, ja dirigeerib Richard Farnes, esitused 21. ja 29. mail Opera Northi pealaval, Leedsi Grand Theatre'is. Tulevad ka ringreisietendused, juunikuul kaks, 11. juunil Nottinghami Royal Concert Hallis ning 18. juunil Salfordi The Lowrys, lõpetuseks 3. juulil Londoni Southbank Centre'i Royal Festival Hallis ja 10. juulil Sage Gatesheadi laval. Märkigem, et tegemist on ooperite kontsertettekannetega vaid minimaalses lavastuses, ja – piletid on pea igal pool juba välja müüdud.

Vaadates Mati Turi viimase viie hooaja esinemiste "geograafiat“, võime koos lauljaga rõõmustada tähelepanu ja kutsete üle, missuguste teatrite uksed on lisaks kontserdisaalidele talle avanenud – siin on Soome Rahvusooper, Nederlands Reisopera, Longborough Festival Opera, Theater Chemnitz, Tampereen Ooppera, Opera North, aga ka Rahvusooper Estonia ning teater Vanemuine.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: