Peeter Linnapit praeguse aja fotograafia ei paelu: ei ole ühtegi juhtivat suunda ja ei ole kaklust suundade vahel
Ilmunud on mahukas Eesti fotograafia ajalooraamat, mille koostas Tartu kõrgema kunstikooli professor Peeter Linnap. Raamat on illustreeritud 600 teosega.
Eesti fotograafia ajalugu 1839 kuni 2015 on ajaloraamat, mille koostas Peeter Linnap ja ta käsitleb seal fotograafiat kui väljendusvahendit, ajaloodokumenti ja süüdistusvahendit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Esile tõusevad ka 1940ndad aastad mil kodueestlase positsioon muutus. "Nüüd tekib viis positsiooni: need kes põgenesid, need kes saadeti Siberisse teisele poole, need kes läksid metsa, need kes sõdisid ja need kes jäid koju. Neil kõigil on omaette positsioon, meil on viie positsiooniline periood," lausus Linnap.
Linnap ütles, et perioodid, mil elu ise on olnud põnev, on teinud ka fotograafia väga huvitavaks ja nii toob ta välja taasiseisvumise aja. "Elu ise oli niivõrd huvitav ja ma panin siia näitusele isegi ühe oma töö, kus ma maha võetud monumendi asemel ise mängin elavat skulptuuri ja väidan, et näitus "Vanad head/ uued huvitavad fotod" Nooruse galeriis seda monumenti ei ole kunagi, seda isikut, ei ole kunagi olnud, eksisteerinud, et see on bluff. Selles mõttes mänguline ja jõuline periood ja kahju, et ta kauem ei kestnud mingis mõttes," selgitas Linnap viidates Nooruse Galeriis olevale näitusele, kus saab seda sama tööd ka näha.
Fotograafia tõlgendamine on küll subjektiivne, kuid tuues välja ajaloos väga erinevaid fotograafe, ka neid, keda varem Eestis nähtud ei ole, tuleb aga Linnapil tõdeda, et praeguse aja fotograafia on midagi mis teda ei paelu. "Esiteks ei ole ühtegi juhtivat suunda ja teiseks ei ole kaklust suundade vahel, teatud elutervet hokimängu. Kõik on selline, et kõik lepivad kõigega, see on väikekodanlik," tõdes mees.
Toimetaja: Rutt Ernits