Peeter Linnapit praeguse aja fotograafia ei paelu: ei ole ühtegi juhtivat suunda ja ei ole kaklust suundade vahel ({{commentsTotal}})

Ilmunud on mahukas Eesti fotograafia ajalooraamat, mille koostas Tartu kõrgema kunstikooli professor Peeter Linnap. Raamat on illustreeritud 600 teosega.

Eesti fotograafia ajalugu 1839 kuni 2015 on ajaloraamat, mille koostas Peeter Linnap ja ta käsitleb seal fotograafiat kui väljendusvahendit, ajaloodokumenti ja süüdistusvahendit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esile tõusevad ka 1940ndad aastad mil kodueestlase positsioon muutus. "Nüüd tekib viis positsiooni: need kes põgenesid, need kes saadeti Siberisse teisele poole, need kes läksid metsa, need kes sõdisid ja need kes jäid koju. Neil kõigil on omaette positsioon, meil on viie positsiooniline periood," lausus Linnap.

Linnap ütles, et perioodid, mil elu ise on olnud põnev, on teinud ka fotograafia väga huvitavaks ja nii toob ta välja taasiseisvumise aja. "Elu ise oli niivõrd huvitav ja ma panin siia näitusele isegi ühe oma töö, kus ma maha võetud monumendi asemel ise mängin elavat skulptuuri ja väidan, et näitus "Vanad head/ uued huvitavad fotod" Nooruse galeriis seda monumenti ei ole kunagi, seda isikut, ei ole kunagi olnud, eksisteerinud, et see on bluff. Selles mõttes mänguline ja jõuline periood ja kahju, et ta kauem ei kestnud mingis mõttes," selgitas Linnap viidates Nooruse Galeriis olevale näitusele, kus saab seda sama tööd ka näha.

Fotograafia tõlgendamine on küll subjektiivne, kuid tuues välja ajaloos väga erinevaid fotograafe, ka neid, keda varem Eestis nähtud ei ole, tuleb aga Linnapil tõdeda, et praeguse aja fotograafia on midagi mis teda ei paelu. "Esiteks ei ole ühtegi juhtivat suunda ja teiseks ei ole kaklust suundade vahel, teatud elutervet hokimängu. Kõik on selline, et kõik lepivad kõigega, see on väikekodanlik," tõdes mees.

Toimetaja: Rutt Ernits



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.