Koolon. Mari Kartau: suur osa praeguseid näitusi on lihtsalt ökoloogiline raiskamine ({{commentsTotal}})

Seekordses suvises "Koolonis" rääkis Erni Kask kunstniku, kuraatori ning ajakirjaniku Mari Kartauga, kes on tänaseks lisaks neile ametitele hakanud aktiivselt tegelema metsandusega.

Tänasel päeval Mari Kartau enda sõnul väga palju näitustel ei käi, kuna suur osa neist on tema arust lihtsalt ökoloogiline raiskamine. "Nii lihtsameelse ja kehva idee jaoks panna kinni ruum, kütta, valgustada seda, vedada kohale materjale ja kulutada fossiilseid kütused - sisu ja vorm ei ole lihtsalt tasakaalus," ütles ta ja tõdes, et selliste näituste tekkimisel on kaks põhjust. "Üks on see hariduse külg ning teine on institutsionaliseerumine." Naljatlevalt kinnitas Kartau, et näitustel käib ta praegu siis, kui ta tõesti peab ehk on lubanud mõnest näitusest kirjutada. "Ma üritan ennast kursis hoida, aga alati ma seda ei jõua, sest kui mul on tihe metsaperiood, siis ma ei jõua sinna galeriisse mingi moega."

Olles ise ka aktiivne performance-kunstnik, peab Mari Kartau selle vormi suurimaks erinevuseks teatrist just seda, et viimasel juhul tegeletakse paratamatult näitlemisega. "Kui laval leiab aset mingi vägivallaakt, siis sooritatakse see ikkagi poroloonist relvaga, aga performance'ist tehakse asju päriselt selle piirini, kui palju keegi julgeb, tahab või vajalikuks peab," ütles ta ja tõi näiteks, et kui on vaja end vigastada, siis võetakse performance-kunsti puhul ikkagi kirves või nuga, kartlikumal juhul võib-olla nõel. "Performance'i puhul ei tehta ka üldiselt proove - osa sellest kunstist ongi see, kuidas publik reageerib ja koht kaasa toimib."

Mari Kartau leidis, et viimase paarikümne aastaga on enim muutunud just tehnoloogia. "See, et meil riigikord muutus, oli ka muidugi oluline, aga samal ajal on tehnoloogiline hüpe edasi veelgi enam muutnud," tõdes ta ja lisas, et sellest tehnoloogilisest situatsioonist teatud mõttes küll tagasiteed ei ole, aga kui keegi kusagil juhtme seinast välja tõmbab, siis on "tagasitee" väga kiire ja valuline. "Võib-olla oleks aga isegi huvitav, kui midagi sellist juhtuks." Isiklikult kasutab ta tehnikat praktilisel eesmärgil, kuid iga uut vidinat ta ostma ei kipu. "Kui mul on vaja midagi kasutada, siis ma seda teen." Tihti on seda vaja tal ka tööks, kuna igapäevaselt töötab ta Maalehe digilehe toimetajana.

Küsimused: Erni Kask (nu.unioon)
Kaamera, montaaž: Siim Lõvi (ERR)
Autojuht: Evi Heinrand
Täname: Valner Valme
Salvestatud Jüris, hiliskevadel 2016

Toimetaja: Kaspar Viilup



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: