ERR Riias: Läti rahvuslik kunstimuuseumi hoone on tähtis ka teistele Balti riikidele ({{commentsTotal}})

Tuhanded inimesed on külastanud pärast põhjalikku rekonstrueerimist avatud Läti rahvusliku kunstimuuseumi peahoonet Riias, kus on uuenenud püsiekspositsioon ja näha saab Läti kaasaegse kunstiklassiku Miervaldis Polise personaalnäitust. Riia ajalooline muuseumihoone on tähtis ka teistele Balti riikidele.

Nii kunst ise kui ka kunstimuuseum on tähtsad märgid, sest püsiekspositsiooni moodustav 19. ja 20. sajandi kunstiülevaade on loomingu kõrval ka lätlaste hoiakute ja valikute peegeldus erinevail aegadel. Nii põhjalikku ülevaadet kahest möödunud aastasajast pole Lätis varem näha olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Ekspositsioonis on suurim uudis see, et esimest korda saab näha 20. sajandi teise poole kunsti, mida me pole siin varem näidanud. Läti kunstitrendid on praegu samad, mida näeme kõikjal enda ümber. Kunstnikud on väga avatud omapärasele väljenduslaadile, ei sea endale mingeid piire ning neile meeldib kujutada, mida nad ise enda ümber näevad. Läti kunstnikud on pööratud enda poole, keskendudes enda läbielatule ja tunnetele. Vähem mõjutab neid ümbritsev sotsiaalne taust," selgitas muuseumi direktor Mara Lace.

Läti jaoks on märk seegi, et rohkem kui sajandivanune hoone üldse esimest korda rekonstrueeriti ja restaureeriti. Tegu on esimese muuseumiks ehitatud majaga Balti riikides ja äsja lõppenud uuenduste autorid on Leedu arhitektid, eesotsas Vytatutas Biekšaga.

Läti ajaloolisel kunstimuuseumil on ka juurdeehitus - kaks maa-alust korrust. Samuti on seal käik, mis viib uutesse näitusesaalidesse, kus on Miervaldis Polise tööd.

Iga kunstimuuseum on isepärane, kuid Läti kunstiteadlaste meelest on tähtis, et ajaloo kõrval mõtestataks ka tänapäevaseid loomingutrende.

"Meil on küll palju kunstiraamatuid, kuid ainus koht, kus saab loomingut ise näha, on rahvuslik kunstimuuseum," ütles püsiekspositsiooni töörühma juht Ginta Gerharde-Upeniece.

"Paljud Euroopa muuseumid pakuvad ülevaadet kahe viimase sajandi kunstist, et avada ajaloolist osa ja tuua esile ka värsked kunstiarengud. Selles mõttes oleme klassikaline kunstimuuseum. Kuid meie näitame eelkõige oma rahvuslikku kunsti," rääkis Lace.

Viies hoones paiknev Läti kunstimuuseum on paljude turistide Riiga sõidu ajend, kinnitatakse kultuuriministeeriumist.

Toimetaja: Merili Nael



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.