Muuseumiöö viis külalised kohtadesse, kuhu tavaliselt ei pääse ({{commentsTotal}})

Eileõhtusel muuseumiööl külastasid hilisõhtuni avatud pea 200 muuseumi ja mäluasutust kümned tuhanded inimesed.

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis räägiti, milliseid nutikaid seadmeid ehitasid inimesed endale nõukogude ajal, et saada teada, mis vabas maailmas tegelikult toimub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olulised infokanalid olid Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl.

"Ameerika Hääl oli just eelkõige Ameerika sise- ja välispoliitiliste uudiste edastamiseks, raadio Vaba Euroopa ja Vabaduse raadio, mis liitusid 1975. aastal, olid pigem just Ida-Euroopa enda uudiste edastamiseks," selgitas näituste juht Sander Jürisson.

Kõigi Nõukogude Liidus toodetud raadioaparaatidega neid raadiojaamu kuulata ei saanud.

"Eks kohalikud raadioamatöörid ehitasid endale raadioaparaate ka ümber, ehitati ka ise raadioaparaate või vastuvõtjaid ja muidugi ka erinevaid antenne. Võib-olla natuke külalegendid on ka sellised jutud, kus keegi veetorudest keeras mingi parabooli kokku ja täitis selle elavhõbedaga, et sellega paremini raadiolaineid kinni püüda," rääkis kuraator Martin Andreller.

Vabale sõnale reageeris nõukogude võim võimsate segajatega, et inimesed ei saaks aru, millest räägitakse.

Lisaks jälgedele elust raudse eesriide taga, näidati muuseumiööl paiku, mille olemasolust ei pruugi meil aimugi olla. Näiteks rahvusraamatukogu fuajee on tegelikult kolmandal korrusel, sest maa all on veel kaks korrust, milles on hoiul 20 kilomeetrit raamatuid. 

Rahvusraamatukogus on ka imepisike raamat. õige pisem raamat.

"Minu väike sõrmeküüs on selle raamatu suurus. 1970. aastatel on see välja antud. Gutenbergi majamuuseumist see meile toodi. See näitab trükikunsti võimalusi," selgitas kogude osakonna raamatu töörühma juht Krista-Viivika Kats.

Harulduste kogu kõige vanemad trükised on aga pärit 15. sajandist. Teavikuid ehk raamatuid, mikrofilme, ajalehti-ajakirju on rahvusraamatukogus kokku 3,5 miljonit.

Paides sai külastada pommivarjendit 

Paide vanalinnas seisab nõukogude aja sümbolina üks kole maja, mis ehitati apteekide kesklaoks ja mille keldris on pommivarjend. Muuseumiööl pääsesid paidelased Järvamaa muuseumi eestvedamisel esimest korda selle maja sisemusse.

"See hoone oli mõeldud ka varuhaiglaks. Juhul kui Paide linna haigla peaks saama tabamuse, siis selle hoone nii ülemisi korruseid kui ka osa sellest varjendist sai kasutada meditsiiniliste protseduuride jaoks ja inimeste ravimiseks," selgitas militaarajaloo huviline Kristjan Kirsipuu.

Kuigi pommivarjendi sisustus on laiali tassitud, on ruumid heas korras. Paidelastele tehti varjendi uksed lahti, kuna see on osa linna ajaloost.

"Ekskursiooni mõte on näidata seda osa ajaloost, mida ei leia ajalooõpikust. Sellepärast, et ka tänase päevani mitmed ajaloolased ei ole ise nendes ruumide käinud ega tea isegi võib-olla kõikide varjendite olemasolust," ütles Kirsipuu.

Paide on tsiviilkaitsevarjendeid täis pikitud. Enamus neist alles ootavad avastamist ja ideid, kuidas need rahvast teenima panna.

Valgas koguneti inimlainesse

Muuseumiöö teema "Öös on laineid" sobis eile Eesti-Läti piirile hästi - Valga muuseumi eestvõttel koguneti muuseumihoonest riigipiirini kulgenud inimlainesse. Nii "lainetas" sadakond inimest mööda Valga kesklinna.

Inimlaine mõte oli kutsuda rahvast külastama ka naabrite muuseume. Otse piiriposti all sõlmisid Valga ja Valka linnapea piirilinnade muuseumide koostööleppe. Kui allkirjad all, keerati leping rulli ja pandi pudelisse.

"Peakorraldajate poolt oli antud see teema laiemalt - mitte ainult merelaine, vaid ka moelaine, helilaine ja meie siis mõtlesime, et teeme inimlaine," selgitas Valga muuseumi direktor Andres Rattasepp.

Lätis on muuseumiöö järgmisel laupäeval, teema on "Uks". Eestlasedki on oodatud sisse astuma.

Toimetaja: Merili Nael



Otseülekanne: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve etteaste ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?