Muuseumiöö viis külalised kohtadesse, kuhu tavaliselt ei pääse ({{commentsTotal}})

Eileõhtusel muuseumiööl külastasid hilisõhtuni avatud pea 200 muuseumi ja mäluasutust kümned tuhanded inimesed.

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis räägiti, milliseid nutikaid seadmeid ehitasid inimesed endale nõukogude ajal, et saada teada, mis vabas maailmas tegelikult toimub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olulised infokanalid olid Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl.

"Ameerika Hääl oli just eelkõige Ameerika sise- ja välispoliitiliste uudiste edastamiseks, raadio Vaba Euroopa ja Vabaduse raadio, mis liitusid 1975. aastal, olid pigem just Ida-Euroopa enda uudiste edastamiseks," selgitas näituste juht Sander Jürisson.

Kõigi Nõukogude Liidus toodetud raadioaparaatidega neid raadiojaamu kuulata ei saanud.

"Eks kohalikud raadioamatöörid ehitasid endale raadioaparaate ka ümber, ehitati ka ise raadioaparaate või vastuvõtjaid ja muidugi ka erinevaid antenne. Võib-olla natuke külalegendid on ka sellised jutud, kus keegi veetorudest keeras mingi parabooli kokku ja täitis selle elavhõbedaga, et sellega paremini raadiolaineid kinni püüda," rääkis kuraator Martin Andreller.

Vabale sõnale reageeris nõukogude võim võimsate segajatega, et inimesed ei saaks aru, millest räägitakse.

Lisaks jälgedele elust raudse eesriide taga, näidati muuseumiööl paiku, mille olemasolust ei pruugi meil aimugi olla. Näiteks rahvusraamatukogu fuajee on tegelikult kolmandal korrusel, sest maa all on veel kaks korrust, milles on hoiul 20 kilomeetrit raamatuid. 

Rahvusraamatukogus on ka imepisike raamat. õige pisem raamat.

"Minu väike sõrmeküüs on selle raamatu suurus. 1970. aastatel on see välja antud. Gutenbergi majamuuseumist see meile toodi. See näitab trükikunsti võimalusi," selgitas kogude osakonna raamatu töörühma juht Krista-Viivika Kats.

Harulduste kogu kõige vanemad trükised on aga pärit 15. sajandist. Teavikuid ehk raamatuid, mikrofilme, ajalehti-ajakirju on rahvusraamatukogus kokku 3,5 miljonit.

Paides sai külastada pommivarjendit 

Paide vanalinnas seisab nõukogude aja sümbolina üks kole maja, mis ehitati apteekide kesklaoks ja mille keldris on pommivarjend. Muuseumiööl pääsesid paidelased Järvamaa muuseumi eestvedamisel esimest korda selle maja sisemusse.

"See hoone oli mõeldud ka varuhaiglaks. Juhul kui Paide linna haigla peaks saama tabamuse, siis selle hoone nii ülemisi korruseid kui ka osa sellest varjendist sai kasutada meditsiiniliste protseduuride jaoks ja inimeste ravimiseks," selgitas militaarajaloo huviline Kristjan Kirsipuu.

Kuigi pommivarjendi sisustus on laiali tassitud, on ruumid heas korras. Paidelastele tehti varjendi uksed lahti, kuna see on osa linna ajaloost.

"Ekskursiooni mõte on näidata seda osa ajaloost, mida ei leia ajalooõpikust. Sellepärast, et ka tänase päevani mitmed ajaloolased ei ole ise nendes ruumide käinud ega tea isegi võib-olla kõikide varjendite olemasolust," ütles Kirsipuu.

Paide on tsiviilkaitsevarjendeid täis pikitud. Enamus neist alles ootavad avastamist ja ideid, kuidas need rahvast teenima panna.

Valgas koguneti inimlainesse

Muuseumiöö teema "Öös on laineid" sobis eile Eesti-Läti piirile hästi - Valga muuseumi eestvõttel koguneti muuseumihoonest riigipiirini kulgenud inimlainesse. Nii "lainetas" sadakond inimest mööda Valga kesklinna.

Inimlaine mõte oli kutsuda rahvast külastama ka naabrite muuseume. Otse piiriposti all sõlmisid Valga ja Valka linnapea piirilinnade muuseumide koostööleppe. Kui allkirjad all, keerati leping rulli ja pandi pudelisse.

"Peakorraldajate poolt oli antud see teema laiemalt - mitte ainult merelaine, vaid ka moelaine, helilaine ja meie siis mõtlesime, et teeme inimlaine," selgitas Valga muuseumi direktor Andres Rattasepp.

Lätis on muuseumiöö järgmisel laupäeval, teema on "Uks". Eestlasedki on oodatud sisse astuma.

Toimetaja: Merili Nael



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.