Muuseumiöö viis külalised kohtadesse, kuhu tavaliselt ei pääse ({{commentsTotal}})

Eileõhtusel muuseumiööl külastasid hilisõhtuni avatud pea 200 muuseumi ja mäluasutust kümned tuhanded inimesed.

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis räägiti, milliseid nutikaid seadmeid ehitasid inimesed endale nõukogude ajal, et saada teada, mis vabas maailmas tegelikult toimub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olulised infokanalid olid Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl.

"Ameerika Hääl oli just eelkõige Ameerika sise- ja välispoliitiliste uudiste edastamiseks, raadio Vaba Euroopa ja Vabaduse raadio, mis liitusid 1975. aastal, olid pigem just Ida-Euroopa enda uudiste edastamiseks," selgitas näituste juht Sander Jürisson.

Kõigi Nõukogude Liidus toodetud raadioaparaatidega neid raadiojaamu kuulata ei saanud.

"Eks kohalikud raadioamatöörid ehitasid endale raadioaparaate ka ümber, ehitati ka ise raadioaparaate või vastuvõtjaid ja muidugi ka erinevaid antenne. Võib-olla natuke külalegendid on ka sellised jutud, kus keegi veetorudest keeras mingi parabooli kokku ja täitis selle elavhõbedaga, et sellega paremini raadiolaineid kinni püüda," rääkis kuraator Martin Andreller.

Vabale sõnale reageeris nõukogude võim võimsate segajatega, et inimesed ei saaks aru, millest räägitakse.

Lisaks jälgedele elust raudse eesriide taga, näidati muuseumiööl paiku, mille olemasolust ei pruugi meil aimugi olla. Näiteks rahvusraamatukogu fuajee on tegelikult kolmandal korrusel, sest maa all on veel kaks korrust, milles on hoiul 20 kilomeetrit raamatuid. 

Rahvusraamatukogus on ka imepisike raamat. õige pisem raamat.

"Minu väike sõrmeküüs on selle raamatu suurus. 1970. aastatel on see välja antud. Gutenbergi majamuuseumist see meile toodi. See näitab trükikunsti võimalusi," selgitas kogude osakonna raamatu töörühma juht Krista-Viivika Kats.

Harulduste kogu kõige vanemad trükised on aga pärit 15. sajandist. Teavikuid ehk raamatuid, mikrofilme, ajalehti-ajakirju on rahvusraamatukogus kokku 3,5 miljonit.

Paides sai külastada pommivarjendit 

Paide vanalinnas seisab nõukogude aja sümbolina üks kole maja, mis ehitati apteekide kesklaoks ja mille keldris on pommivarjend. Muuseumiööl pääsesid paidelased Järvamaa muuseumi eestvedamisel esimest korda selle maja sisemusse.

"See hoone oli mõeldud ka varuhaiglaks. Juhul kui Paide linna haigla peaks saama tabamuse, siis selle hoone nii ülemisi korruseid kui ka osa sellest varjendist sai kasutada meditsiiniliste protseduuride jaoks ja inimeste ravimiseks," selgitas militaarajaloo huviline Kristjan Kirsipuu.

Kuigi pommivarjendi sisustus on laiali tassitud, on ruumid heas korras. Paidelastele tehti varjendi uksed lahti, kuna see on osa linna ajaloost.

"Ekskursiooni mõte on näidata seda osa ajaloost, mida ei leia ajalooõpikust. Sellepärast, et ka tänase päevani mitmed ajaloolased ei ole ise nendes ruumide käinud ega tea isegi võib-olla kõikide varjendite olemasolust," ütles Kirsipuu.

Paide on tsiviilkaitsevarjendeid täis pikitud. Enamus neist alles ootavad avastamist ja ideid, kuidas need rahvast teenima panna.

Valgas koguneti inimlainesse

Muuseumiöö teema "Öös on laineid" sobis eile Eesti-Läti piirile hästi - Valga muuseumi eestvõttel koguneti muuseumihoonest riigipiirini kulgenud inimlainesse. Nii "lainetas" sadakond inimest mööda Valga kesklinna.

Inimlaine mõte oli kutsuda rahvast külastama ka naabrite muuseume. Otse piiriposti all sõlmisid Valga ja Valka linnapea piirilinnade muuseumide koostööleppe. Kui allkirjad all, keerati leping rulli ja pandi pudelisse.

"Peakorraldajate poolt oli antud see teema laiemalt - mitte ainult merelaine, vaid ka moelaine, helilaine ja meie siis mõtlesime, et teeme inimlaine," selgitas Valga muuseumi direktor Andres Rattasepp.

Lätis on muuseumiöö järgmisel laupäeval, teema on "Uks". Eestlasedki on oodatud sisse astuma.

Toimetaja: Merili Nael



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: