Neljale professorile pühendatakse Toomemäel heade mõtete pingid ({{commentsTotal}})

Juri Lotman
Juri Lotman Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Kolmapäeval, 18. mail kell 14 avatakse Tartu ülikooli muuseumi ees neljale silmapaistvale Tartu ülikooli professorile heade mõtete pingid. Ajaloolise toomkiriku ette paigaldatakse pingid Johann Wilhelm Krause, Johann Philipp Gustav Ewersi, Johannes Voldemar Veski ja Juri Lotmani auks.

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk rääkis, et need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad. Tema sõnul peaks Toomemäele pinke tulema kuuskümmend ehk kõik looduskauni Toomemäe vanad pingid asendatakse ajapikku uuematega.

Nimeline tool pühendatakse Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhem Krausele (1757-1828), kes rajas enesele arhitekti väärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik ülikooli sümbolhooned, millele hiljuti omistati Euroopa kultuuripärandi märgis, on Krause projekteeritud – anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, ülikooli peahoone ja tähetorn.

Teine tool pühendatakse õigusajaloolasele Johann Philipp Gustav Ewersile (1779-1830), kes oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid, olles ametisse valitud 13 korda järjest. Koostöös kuraator Karl Lieveniga viis Ewers Tartu ülikooli tema esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parim teleskoop.

Kolmas pink avatakse Johannes Voldemar Veskile (1873-1968). Tema hakkas juba tsaariajal tegelema keelekorraldusega ning töötas Tartu ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV teaduste akadeemias aastast 1946 ning 1914. aastast alates oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär. Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõikide erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Neljas auväärne pink pühendatakse Juri Lotmanile (1922 –1993). Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks. 1954. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri üle maailma tuntuks. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist. Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele.

Toimetaja: Jaanika Valk



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: