Nithikul Nimkulrati näitus küsib, miks Islandil puid ei ole ({{commentsTotal}})

Neljapäeval 19. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Nithikul Nimkulrati näitus "Valge mets".

"Valge metsa" kasvatamine algas 2008. aasta juulis Islandil Reykjavikis, kui Nithikul töötas kunstnikuna residentuuris Islandi Visuaalkunstnike Assotsiatsioonis (SÍM). Inspiratsiooni otsides mööda maad ringi reisides ning kogedes Islandi imelist maastikku, tekkis tal küsimus – Miks pole Islandil puid? Erinevalt Islandist on Soomes – riigis, mis asub Islandiga samal kontinendil – rikkalikult metsa, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. Tekstiilikunstniku ja disainerina, kes oli Soomes elanud üle kümne aasta, oli Nithikul sellest nähtusest lummatud. Olles teemat edasi uurinud, sai ta teada, et Island on püüdnud oma metsi taaselustada, kuid tugeva tuule ja vähese päikese tõttu kasvavad puud väga aeglaselt (ainult 5cm aastas). Selleks, et nende missioonile ideeliselt kaasa aidata, valmis töö "Kask“. Selle loomisel on kasutatud pabernööri kui Soome metsade toodet selleks, et kujutada kasvavate puude või Islandi metsade algust. Pärast kaht aastat, mis kulus "Kase“ loomiseks, on Nithikul metsa jätkuvalt kasvatanud.

Esimese puu valmistamiseks selles tehnikas kulus mul 2 aastat," ütles kunstnik Nithikul Nimkulrati "Aktuaalsele kaamerale". "Minu sõnum on, et käsitsi pabernöörist puu kasvatamine võtab 2 aastat, tegelikult kulub ühe puu suureks kasvamiseks aga 100 aastat."

Sellest ajast alates on "Valge mets“ aeglaselt kasvanud. Aeglane kasvamine kannab keskkonnateemalist sõnumit – kuigi "Valge metsa“ kasvatamisprotsess nõuab tohutult aega ja kannatust, võtab tegeliku metsa kasvamine veel palju kauem aega, nõuab suuremaid jõupingutusi ja ühist panus.

"Valge mets“ on olnud eksponeeritud Berliinis (2012) ja Londonis (2013). Nüüd saab seda näha Tallinnas – linnas, kus see on kasvanud praegu.

Nithikul Nimkulrat on tekstiilidisaini professor ning Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna juhataja. Nithikulile on omistatud teaduskraadid Doctor of Arts (2009) ja Master of Arts (2002) Aalto University School of Arts, Design and Architecture (Soome) ja bakalaureusekraad Chulalongkorni Tööstusdisaini Ülikoolis (1997, Tai). Rahvusvaheliselt on ta eksponeeritud oma töid üle kümne aasta ning töötanud teadurina ja õppejõuna ülikoolides Soomes, Suurbritannias ning nüüd Eestis.

Näitus jääb HOP galeriis avatuks 30. maini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: