Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad ({{commentsTotal}})

{{1463470251000 | amCalendar}}

Eesti vanima kunstipreemia laureaatideks said neli kunstnikku, kellele antakse igale 2240 eurot.

Kristjan Raua preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2016. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 42 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Ingrid Allik, Jüri Arrak, Rael Artel, Andrei Balašov, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Nils Hint, Jaak Kangilaski, Edith Karlson, Flo Kasearu, Katariina Gild, Marko Kekišev, Kiwa, Eve Koha, Peeter Krosmann ja Nadežda Tšernobai, Kaarel Kurismaa, Peeter Kuutma, Marco Laimre, Kris Lemsalu, Lola Liivat, Holger Loodus, Raul Meel, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Katja Novitskova, Ragne Nukk, Mall Nukke, Mall Paris, Erika Pedak, Kadi Polli, Laura Põld, Jaan Pärn, Rein Raamat, Toomas Rein, Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys, Grethe Rõõm, Jaanus Samma, Aivar Simson ja Paul Mänd, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Andres Tali, Annika Teder, Heldur Viires, Marje Üksine.

Vastavalt preemia statuudile Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusele on 43. Kristjan Raua nimelise preemia laureaadid:

Nils Hint (1986) sepise ja ehte humoorika ühendamise eest nõukogudeaegse pärandi uuskasutusega isiknäitusel "Küte" HOP galeriis.

Nils Hint on sepp ja ehtekunstnik, kelle looming on leidnud laia kajastuse ja vastuvõtu ka rahvusvaheliselt. 2015. aastal oli ta kaasatud mitmesse näituseprojekti: "Tool, Jewelry and Weapon" Stockholmis kooslusega Daughters of Chaos ja "Protsess" Urve Küttneriga

Tallinna Linnagaleriis. Tema teosed valiti 2015. aastal ka mainekale, 67. korda toimunud ehtekunsti suursündmusele "Schmuck" Münchenis. Nils Hint juhib dotsendina Eesti Kunstiakadeemias sepise õppesuunda.

 

Jaak Kangilaski (1939) aastakümnete pikkuse panuse eest eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse.

Jaak Kangilaski on Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi ja kindlasti ka üks teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid, tema roll kunstihariduse kujundamisel ja juhtimisel on hindamatu. Ta on Boris Bernsteini kõrval üks eesti kunstiteaduse teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme ning arutlenud nende üle mitmete humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte kriitiliselt rakendades. Kangilaski sulest on ilmunud mitmeid olulisi teaduspublikatsioone ja arvustusi, mis on aidanud mõtestada 20. sajandi kunsti ja kunstiteooriat.

"Minu töö ongi olnud kunsti levitamine - olen pidanud loenguid sadades, kui mitte tuhandates," ütles Kangilaski "Aktuaalsele kaamerale". "Tõsi on muidugi see, et uue kunstiga ma pole nii kursis, aga selle levitamise eest peavad seisma selle põlvkonna inimesed."

Peeter Kuutma (1938) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sarjas toimunud isiknäituse "Klassikud. Peeter Kuutma" ja näitusega kaasnenud mahuka kataloogi eest.

Peeter Kuutma on mitmekülgse, mahuka ja stabiilselt kvaliteetse loomingulise tegevusega tekstiilikunstnik, kes on osalenud näitustel juba 1960. aastatest. Ta on tegelenud nii trükikangaste kui ka seina- ja põrandavaipade kujundamisega, olles sageli hinnatud partner sisearhitektide poolt. Kuutma on tuntud geomeetrilise käsitluslaadi poolest, tema vaibad on ühtaegu dekoratiivsed, samas alati pingestatud kindla sõnumiga. Tema kujundatud on muuhulgas nii Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985) kui ka Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad (1996-2003) ning hulgaliselt trükikangaid erinevatesse avalikesse ruumidesse.

 

Jaanus Samma (1982) veenva ja sugestiivse isiknäituse "NSFW. Esimehe lugu" eest 56. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil.

Jaanus Samma on mitmekülgne nüüdiskunstnik, kes valdab oskuslikult erinevaid meediume. Ta suudab tundlikult avada olulisi ja vähekäsitletud teemasid ning nüüdiskunsti vahenditega edasi anda ajaloolist narratiivi. Samma uurib oma loomingus väljapaistva süvenemisega ajalugu üksikisiku eluloolise jutustuse kaudu, tuues avaneva traagika vaatajale ebamugavalt lähedale.

 

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 18. mail 2016 kell 16.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre.

Toimetaja: Valner Valme



Kendrick LamarKendrick Lamar
Arvustus. Raskekaallaseks olemise talutav kergus

Uus plaat

Kendrick Lamar

"DAMN." (Interscope)

9/10

Graeme Macrae BurnetGraeme Macrae Burnet
Graeme Macrae Burnet oma raamatust: lugeja muutub ise detektiiviks

Äsja ilmus eesti keeles šoti kirjaniku Graeme Macrae Burneti romaan "Tema verine sepitsus", mis kuulutati eelmisel aastal kuulsa Man Bookeri auhinna kandidaadiks. Autor jõudis täna Tallinnasse ning esineb pühapäeval festivalil HeadRead.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Leonhard Lapin
Leonhard Lapin: Suumani Sass oli sõltumatu ja omaette mees

Leonhard Lapin meenutas hooaja viimases "Kirjandusministeeriumis" oma sõpra ja koostööpartnerit Aleksander Suumani, sest äsja ilmus Tõnu Õnnepalu koostatud Suumani-kogumik "Et valgusest vestelda".

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk