Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad ({{commentsTotal}})

{{1463470251000 | amCalendar}}

Eesti vanima kunstipreemia laureaatideks said neli kunstnikku, kellele antakse igale 2240 eurot.

Kristjan Raua preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2016. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 42 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Ingrid Allik, Jüri Arrak, Rael Artel, Andrei Balašov, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Nils Hint, Jaak Kangilaski, Edith Karlson, Flo Kasearu, Katariina Gild, Marko Kekišev, Kiwa, Eve Koha, Peeter Krosmann ja Nadežda Tšernobai, Kaarel Kurismaa, Peeter Kuutma, Marco Laimre, Kris Lemsalu, Lola Liivat, Holger Loodus, Raul Meel, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Katja Novitskova, Ragne Nukk, Mall Nukke, Mall Paris, Erika Pedak, Kadi Polli, Laura Põld, Jaan Pärn, Rein Raamat, Toomas Rein, Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys, Grethe Rõõm, Jaanus Samma, Aivar Simson ja Paul Mänd, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Andres Tali, Annika Teder, Heldur Viires, Marje Üksine.

Vastavalt preemia statuudile Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusele on 43. Kristjan Raua nimelise preemia laureaadid:

Nils Hint (1986) sepise ja ehte humoorika ühendamise eest nõukogudeaegse pärandi uuskasutusega isiknäitusel "Küte" HOP galeriis.

Nils Hint on sepp ja ehtekunstnik, kelle looming on leidnud laia kajastuse ja vastuvõtu ka rahvusvaheliselt. 2015. aastal oli ta kaasatud mitmesse näituseprojekti: "Tool, Jewelry and Weapon" Stockholmis kooslusega Daughters of Chaos ja "Protsess" Urve Küttneriga

Tallinna Linnagaleriis. Tema teosed valiti 2015. aastal ka mainekale, 67. korda toimunud ehtekunsti suursündmusele "Schmuck" Münchenis. Nils Hint juhib dotsendina Eesti Kunstiakadeemias sepise õppesuunda.

 

Jaak Kangilaski (1939) aastakümnete pikkuse panuse eest eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse.

Jaak Kangilaski on Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi ja kindlasti ka üks teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid, tema roll kunstihariduse kujundamisel ja juhtimisel on hindamatu. Ta on Boris Bernsteini kõrval üks eesti kunstiteaduse teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme ning arutlenud nende üle mitmete humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte kriitiliselt rakendades. Kangilaski sulest on ilmunud mitmeid olulisi teaduspublikatsioone ja arvustusi, mis on aidanud mõtestada 20. sajandi kunsti ja kunstiteooriat.

"Minu töö ongi olnud kunsti levitamine - olen pidanud loenguid sadades, kui mitte tuhandates," ütles Kangilaski "Aktuaalsele kaamerale". "Tõsi on muidugi see, et uue kunstiga ma pole nii kursis, aga selle levitamise eest peavad seisma selle põlvkonna inimesed."

Peeter Kuutma (1938) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sarjas toimunud isiknäituse "Klassikud. Peeter Kuutma" ja näitusega kaasnenud mahuka kataloogi eest.

Peeter Kuutma on mitmekülgse, mahuka ja stabiilselt kvaliteetse loomingulise tegevusega tekstiilikunstnik, kes on osalenud näitustel juba 1960. aastatest. Ta on tegelenud nii trükikangaste kui ka seina- ja põrandavaipade kujundamisega, olles sageli hinnatud partner sisearhitektide poolt. Kuutma on tuntud geomeetrilise käsitluslaadi poolest, tema vaibad on ühtaegu dekoratiivsed, samas alati pingestatud kindla sõnumiga. Tema kujundatud on muuhulgas nii Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985) kui ka Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad (1996-2003) ning hulgaliselt trükikangaid erinevatesse avalikesse ruumidesse.

 

Jaanus Samma (1982) veenva ja sugestiivse isiknäituse "NSFW. Esimehe lugu" eest 56. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil.

Jaanus Samma on mitmekülgne nüüdiskunstnik, kes valdab oskuslikult erinevaid meediume. Ta suudab tundlikult avada olulisi ja vähekäsitletud teemasid ning nüüdiskunsti vahenditega edasi anda ajaloolist narratiivi. Samma uurib oma loomingus väljapaistva süvenemisega ajalugu üksikisiku eluloolise jutustuse kaudu, tuues avaneva traagika vaatajale ebamugavalt lähedale.

 

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 18. mail 2016 kell 16.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre.

Toimetaja: Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.