Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad ({{commentsTotal}})

{{1463470251000 | amCalendar}}

Eesti vanima kunstipreemia laureaatideks said neli kunstnikku, kellele antakse igale 2240 eurot.

Kristjan Raua preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2016. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 42 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Ingrid Allik, Jüri Arrak, Rael Artel, Andrei Balašov, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Nils Hint, Jaak Kangilaski, Edith Karlson, Flo Kasearu, Katariina Gild, Marko Kekišev, Kiwa, Eve Koha, Peeter Krosmann ja Nadežda Tšernobai, Kaarel Kurismaa, Peeter Kuutma, Marco Laimre, Kris Lemsalu, Lola Liivat, Holger Loodus, Raul Meel, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Katja Novitskova, Ragne Nukk, Mall Nukke, Mall Paris, Erika Pedak, Kadi Polli, Laura Põld, Jaan Pärn, Rein Raamat, Toomas Rein, Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys, Grethe Rõõm, Jaanus Samma, Aivar Simson ja Paul Mänd, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Andres Tali, Annika Teder, Heldur Viires, Marje Üksine.

Vastavalt preemia statuudile Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusele on 43. Kristjan Raua nimelise preemia laureaadid:

Nils Hint (1986) sepise ja ehte humoorika ühendamise eest nõukogudeaegse pärandi uuskasutusega isiknäitusel "Küte" HOP galeriis.

Nils Hint on sepp ja ehtekunstnik, kelle looming on leidnud laia kajastuse ja vastuvõtu ka rahvusvaheliselt. 2015. aastal oli ta kaasatud mitmesse näituseprojekti: "Tool, Jewelry and Weapon" Stockholmis kooslusega Daughters of Chaos ja "Protsess" Urve Küttneriga

Tallinna Linnagaleriis. Tema teosed valiti 2015. aastal ka mainekale, 67. korda toimunud ehtekunsti suursündmusele "Schmuck" Münchenis. Nils Hint juhib dotsendina Eesti Kunstiakadeemias sepise õppesuunda.

 

Jaak Kangilaski (1939) aastakümnete pikkuse panuse eest eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse.

Jaak Kangilaski on Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi ja kindlasti ka üks teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid, tema roll kunstihariduse kujundamisel ja juhtimisel on hindamatu. Ta on Boris Bernsteini kõrval üks eesti kunstiteaduse teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme ning arutlenud nende üle mitmete humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte kriitiliselt rakendades. Kangilaski sulest on ilmunud mitmeid olulisi teaduspublikatsioone ja arvustusi, mis on aidanud mõtestada 20. sajandi kunsti ja kunstiteooriat.

"Minu töö ongi olnud kunsti levitamine - olen pidanud loenguid sadades, kui mitte tuhandates," ütles Kangilaski "Aktuaalsele kaamerale". "Tõsi on muidugi see, et uue kunstiga ma pole nii kursis, aga selle levitamise eest peavad seisma selle põlvkonna inimesed."

Peeter Kuutma (1938) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sarjas toimunud isiknäituse "Klassikud. Peeter Kuutma" ja näitusega kaasnenud mahuka kataloogi eest.

Peeter Kuutma on mitmekülgse, mahuka ja stabiilselt kvaliteetse loomingulise tegevusega tekstiilikunstnik, kes on osalenud näitustel juba 1960. aastatest. Ta on tegelenud nii trükikangaste kui ka seina- ja põrandavaipade kujundamisega, olles sageli hinnatud partner sisearhitektide poolt. Kuutma on tuntud geomeetrilise käsitluslaadi poolest, tema vaibad on ühtaegu dekoratiivsed, samas alati pingestatud kindla sõnumiga. Tema kujundatud on muuhulgas nii Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985) kui ka Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad (1996-2003) ning hulgaliselt trükikangaid erinevatesse avalikesse ruumidesse.

 

Jaanus Samma (1982) veenva ja sugestiivse isiknäituse "NSFW. Esimehe lugu" eest 56. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil.

Jaanus Samma on mitmekülgne nüüdiskunstnik, kes valdab oskuslikult erinevaid meediume. Ta suudab tundlikult avada olulisi ja vähekäsitletud teemasid ning nüüdiskunsti vahenditega edasi anda ajaloolist narratiivi. Samma uurib oma loomingus väljapaistva süvenemisega ajalugu üksikisiku eluloolise jutustuse kaudu, tuues avaneva traagika vaatajale ebamugavalt lähedale.

 

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 18. mail 2016 kell 16.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre.

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.