Katja Novitskova: olen hübriidne 1990ndate laps ({{commentsTotal}})

Katja Novitskova on komeet kohalikus kunstitaevas, kelle sära kumab Euroopas tegelikult juba mõnda aega. "OP" uuris lähemalt, kes on see kunstnik, kes ise peab oma edu võtmeks oskust olla sotsiaalne nohik.

"Kuidagi on nii juhtunud, et minust sai kunstnik välismaal: Saksamaal ja Hollandis. Eestisse tulin tagasi alles kaks aastat tagasi ja hakkasin kunstnikuks ka siin," ütleb Lasnamäelt pärit, kuid välismaal tegutsev kunstnik.

Lasnamäel on Novitskova üles kasvanud ja õppinud. "See on minu hood," ütleb ta.

Pärast keskkooli läks ta Tartusse semiootikat õppida ning jätkas magistrantuuri välismaal, kus hakkas ka rohkem kunstiga tegelema.

Päritolust olulisemaks peab kunstnik universaalseid teemasid ja inimeseks olemist üldiselt. "Mind on alati huvitanud inimseks olemine ja tegelemine nende asjadega, mis mind inimesena üldiselt huvitavad. Tehnoloogia ja kunst, mis on universaalsemad."

"Tundsin, et pean kohalikust kontekstist välja saama, et olla inimene, kes ma tahan olla," ütleb ta. Lisades, et see ei tähenda, et kunstnikuna tehtud valikud väljendaksid, justkui oleks tal oma päritoluga mingeid probleeme.

Kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre peab Katja kunstnikupositsiooni maadeavastaja omaks. "Ta läheb väga seiklushimuliselt territooriumitele, mida ta ise ka veel ei tunne ja hakkab neid nimetama."

Teema, mida Novitskova kunstis kujutab, puudutab postinterneti ajastut. "See on peaaegu mõttetu sõna, aga mida see võib-olla tähendab on see, et me elame ajastul, kus me ei saa elada ilma tehnoloogiata, ja milline on inimlikkus ajastul, kus meie ja masinad on üks tervik. Millised me oleme, kas me oleme ka masinad või on masinad inimlikud?"

Järgmise Veneetsia biennaali paviljoni võitis Katja Novitskova koos kuraator Kati Ilvesega. Lahenduse idee on seotud tulevikuolenditega ja sellega, kuidas nad näevad tänapäevast maailma. "Milline see maailm on, mis oli meis ilusat ja millised on meie unistused."

Elus on Novitskoval inimlikud eesmärgid. "Tean, et pean praegu kõvasti tööd tegema, et mitme aasta pärast rahulikumalt elada. Samas on sellega siin praegu tegeleda suur au ja võimalus. Ma ei saa peatuda, pean edasi minema ja vaatama, mis saab."

Vastates küsimusele, mida peab kunstnik oma kodumaaks ning emakeeleks, ei pea ta rahvuslust oluliseks. "Ma arvan, et olen hübriidne inimene, 90ndate laps, ja see ongi minu identiteet."

Toimetaja: Jaanika Valk



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.