Katja Novitskova: olen hübriidne 1990ndate laps ({{commentsTotal}})

Katja Novitskova on komeet kohalikus kunstitaevas, kelle sära kumab Euroopas tegelikult juba mõnda aega. "OP" uuris lähemalt, kes on see kunstnik, kes ise peab oma edu võtmeks oskust olla sotsiaalne nohik.

"Kuidagi on nii juhtunud, et minust sai kunstnik välismaal: Saksamaal ja Hollandis. Eestisse tulin tagasi alles kaks aastat tagasi ja hakkasin kunstnikuks ka siin," ütleb Lasnamäelt pärit, kuid välismaal tegutsev kunstnik.

Lasnamäel on Novitskova üles kasvanud ja õppinud. "See on minu hood," ütleb ta.

Pärast keskkooli läks ta Tartusse semiootikat õppida ning jätkas magistrantuuri välismaal, kus hakkas ka rohkem kunstiga tegelema.

Päritolust olulisemaks peab kunstnik universaalseid teemasid ja inimeseks olemist üldiselt. "Mind on alati huvitanud inimseks olemine ja tegelemine nende asjadega, mis mind inimesena üldiselt huvitavad. Tehnoloogia ja kunst, mis on universaalsemad."

"Tundsin, et pean kohalikust kontekstist välja saama, et olla inimene, kes ma tahan olla," ütleb ta. Lisades, et see ei tähenda, et kunstnikuna tehtud valikud väljendaksid, justkui oleks tal oma päritoluga mingeid probleeme.

Kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre peab Katja kunstnikupositsiooni maadeavastaja omaks. "Ta läheb väga seiklushimuliselt territooriumitele, mida ta ise ka veel ei tunne ja hakkab neid nimetama."

Teema, mida Novitskova kunstis kujutab, puudutab postinterneti ajastut. "See on peaaegu mõttetu sõna, aga mida see võib-olla tähendab on see, et me elame ajastul, kus me ei saa elada ilma tehnoloogiata, ja milline on inimlikkus ajastul, kus meie ja masinad on üks tervik. Millised me oleme, kas me oleme ka masinad või on masinad inimlikud?"

Järgmise Veneetsia biennaali paviljoni võitis Katja Novitskova koos kuraator Kati Ilvesega. Lahenduse idee on seotud tulevikuolenditega ja sellega, kuidas nad näevad tänapäevast maailma. "Milline see maailm on, mis oli meis ilusat ja millised on meie unistused."

Elus on Novitskoval inimlikud eesmärgid. "Tean, et pean praegu kõvasti tööd tegema, et mitme aasta pärast rahulikumalt elada. Samas on sellega siin praegu tegeleda suur au ja võimalus. Ma ei saa peatuda, pean edasi minema ja vaatama, mis saab."

Vastates küsimusele, mida peab kunstnik oma kodumaaks ning emakeeleks, ei pea ta rahvuslust oluliseks. "Ma arvan, et olen hübriidne inimene, 90ndate laps, ja see ongi minu identiteet."

Toimetaja: Jaanika Valk



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: