Katja Novitskova: olen hübriidne 1990ndate laps ({{commentsTotal}})

Katja Novitskova on komeet kohalikus kunstitaevas, kelle sära kumab Euroopas tegelikult juba mõnda aega. "OP" uuris lähemalt, kes on see kunstnik, kes ise peab oma edu võtmeks oskust olla sotsiaalne nohik.

"Kuidagi on nii juhtunud, et minust sai kunstnik välismaal: Saksamaal ja Hollandis. Eestisse tulin tagasi alles kaks aastat tagasi ja hakkasin kunstnikuks ka siin," ütleb Lasnamäelt pärit, kuid välismaal tegutsev kunstnik.

Lasnamäel on Novitskova üles kasvanud ja õppinud. "See on minu hood," ütleb ta.

Pärast keskkooli läks ta Tartusse semiootikat õppida ning jätkas magistrantuuri välismaal, kus hakkas ka rohkem kunstiga tegelema.

Päritolust olulisemaks peab kunstnik universaalseid teemasid ja inimeseks olemist üldiselt. "Mind on alati huvitanud inimseks olemine ja tegelemine nende asjadega, mis mind inimesena üldiselt huvitavad. Tehnoloogia ja kunst, mis on universaalsemad."

"Tundsin, et pean kohalikust kontekstist välja saama, et olla inimene, kes ma tahan olla," ütleb ta. Lisades, et see ei tähenda, et kunstnikuna tehtud valikud väljendaksid, justkui oleks tal oma päritoluga mingeid probleeme.

Kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre peab Katja kunstnikupositsiooni maadeavastaja omaks. "Ta läheb väga seiklushimuliselt territooriumitele, mida ta ise ka veel ei tunne ja hakkab neid nimetama."

Teema, mida Novitskova kunstis kujutab, puudutab postinterneti ajastut. "See on peaaegu mõttetu sõna, aga mida see võib-olla tähendab on see, et me elame ajastul, kus me ei saa elada ilma tehnoloogiata, ja milline on inimlikkus ajastul, kus meie ja masinad on üks tervik. Millised me oleme, kas me oleme ka masinad või on masinad inimlikud?"

Järgmise Veneetsia biennaali paviljoni võitis Katja Novitskova koos kuraator Kati Ilvesega. Lahenduse idee on seotud tulevikuolenditega ja sellega, kuidas nad näevad tänapäevast maailma. "Milline see maailm on, mis oli meis ilusat ja millised on meie unistused."

Elus on Novitskoval inimlikud eesmärgid. "Tean, et pean praegu kõvasti tööd tegema, et mitme aasta pärast rahulikumalt elada. Samas on sellega siin praegu tegeleda suur au ja võimalus. Ma ei saa peatuda, pean edasi minema ja vaatama, mis saab."

Vastates küsimusele, mida peab kunstnik oma kodumaaks ning emakeeleks, ei pea ta rahvuslust oluliseks. "Ma arvan, et olen hübriidne inimene, 90ndate laps, ja see ongi minu identiteet."

Toimetaja: Jaanika Valk



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk