Katja Novitskova: olen hübriidne 1990ndate laps ({{commentsTotal}})

Katja Novitskova on komeet kohalikus kunstitaevas, kelle sära kumab Euroopas tegelikult juba mõnda aega. "OP" uuris lähemalt, kes on see kunstnik, kes ise peab oma edu võtmeks oskust olla sotsiaalne nohik.

"Kuidagi on nii juhtunud, et minust sai kunstnik välismaal: Saksamaal ja Hollandis. Eestisse tulin tagasi alles kaks aastat tagasi ja hakkasin kunstnikuks ka siin," ütleb Lasnamäelt pärit, kuid välismaal tegutsev kunstnik.

Lasnamäel on Novitskova üles kasvanud ja õppinud. "See on minu hood," ütleb ta.

Pärast keskkooli läks ta Tartusse semiootikat õppida ning jätkas magistrantuuri välismaal, kus hakkas ka rohkem kunstiga tegelema.

Päritolust olulisemaks peab kunstnik universaalseid teemasid ja inimeseks olemist üldiselt. "Mind on alati huvitanud inimseks olemine ja tegelemine nende asjadega, mis mind inimesena üldiselt huvitavad. Tehnoloogia ja kunst, mis on universaalsemad."

"Tundsin, et pean kohalikust kontekstist välja saama, et olla inimene, kes ma tahan olla," ütleb ta. Lisades, et see ei tähenda, et kunstnikuna tehtud valikud väljendaksid, justkui oleks tal oma päritoluga mingeid probleeme.

Kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre peab Katja kunstnikupositsiooni maadeavastaja omaks. "Ta läheb väga seiklushimuliselt territooriumitele, mida ta ise ka veel ei tunne ja hakkab neid nimetama."

Teema, mida Novitskova kunstis kujutab, puudutab postinterneti ajastut. "See on peaaegu mõttetu sõna, aga mida see võib-olla tähendab on see, et me elame ajastul, kus me ei saa elada ilma tehnoloogiata, ja milline on inimlikkus ajastul, kus meie ja masinad on üks tervik. Millised me oleme, kas me oleme ka masinad või on masinad inimlikud?"

Järgmise Veneetsia biennaali paviljoni võitis Katja Novitskova koos kuraator Kati Ilvesega. Lahenduse idee on seotud tulevikuolenditega ja sellega, kuidas nad näevad tänapäevast maailma. "Milline see maailm on, mis oli meis ilusat ja millised on meie unistused."

Elus on Novitskoval inimlikud eesmärgid. "Tean, et pean praegu kõvasti tööd tegema, et mitme aasta pärast rahulikumalt elada. Samas on sellega siin praegu tegeleda suur au ja võimalus. Ma ei saa peatuda, pean edasi minema ja vaatama, mis saab."

Vastates küsimusele, mida peab kunstnik oma kodumaaks ning emakeeleks, ei pea ta rahvuslust oluliseks. "Ma arvan, et olen hübriidne inimene, 90ndate laps, ja see ongi minu identiteet."

Toimetaja: Jaanika Valk



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: