Tõnu Karjatse filmikomm: kelle huve sa kaitsed riigi huve kaitstes? ({{commentsTotal}})

"Meie moodi reetur". Autor/allikas: kaader filmist

Luureteenistuse taustaga John Le Carre’ (kodanikunimega David John Moore Cornwell) on üks populaarsemaid spioonižanri kirjanikke: tema raamatute põhjal on alates 1965. aastast tehtud kümme täispikka mängufilmi, lisaks kuuldemänge ja telesarju. Nüüd on meie kinoekraanidele jõudnud "Meie moodi reetur".

Le Carre kirjutab põnevatel teemadel - võimukandjate salamahhinatsioonid organiseeritud kuritegevuse ja vaenulike riikidega, luure tegevus ning sellega seotud kaksikmoraal, lojaalsus ja omakasu. Oma kogemusele toetudes paneb endine luuretöötaja romaanidesse rohkem kui need, kes selle maailmaga tutvuvad eemalt, läbi filtri. Teisalt jätab Le Carre enda teada rohkem kui need kirjanikud, kes kogutud teadmisi vahendavad.

"Meie moodi reetur" ("Our Kind Of Traitor"), millest on jõudnud kinolinale Susanne White’i ekraniseering, räägib keskea künnisel olevast ülikooliprofessorist Perryst (Ewan McGregor), kes kaasaga Marokos puhkusereisil olles tutvub rikka vene maffiategelase Dimaga (Stellan Skarsgård). Dima näeb džentelmenlikus Perrys päästvat õlekõrt, mis peaks teda ja ta peret aitama maffia sisetülides, kus Dimat ähvardab Kremli-meelne uus maffiaboss. Perry saab pealtnäha lihtsa ülesande - toimetada briti salaluure kätte mälupulk, seda inimlikust vastutulelikkusest ja kaastundest vastu võttes satub tagasihoidlik poeetikaprofessor aga elu suurimasse seiklusse, mis ei jäta mõjutamata ka ta eraelu.

Seni peamiselt telesarjadega tegelenud briti režissöörile Susanne White’ile on see esimene ekraaniproov spioonižanris. "Meie moodi reetur" on vaadatav põneva ajaviiteromaani illustratiivse ümberjutustusena, filmina pole see aga niivõrd režissööri-, kui operaatoritöö. Kaamera taga on Anthony Dod Mantle, kes alustas 1990ndatel Dogme-liikumise lainel ja on teinud mitmeid meeldejäävaid liikuvaid pilte nagu "Julien Donkey-Boy" (Harmony Korine, 1999), "Slumdog Millionaire" (Danny Boyle, 2008), "Antikristus" (Lars Von Trier, 2009) või "Rush" (Ron Howard, 2013). Anthony Dod Mantle’it köidavad värvid ja dünaamika, mida pakub eelkõige urbanistlik keskkond, tegelaste karakter kujundatakse läbi ümbruskonna, kusjuures Dod Mantle ei jäta kasutamata režissööri luba pikkida filmi ka lihtsalt vaatemängulisi kaadreid filmitavast lokatsioonist, aidates kaasa õhustiku kujunemisele. Antud juhul on White jätnud operaatorile üpris vabad käed ja keskendunud ise loo edasiandmisele. Ei saa öelda, et see poleks filmi juures oluline - selge ja lineaarne jutustus, millel arusaadav tegevustik ja lihtsad karakterid.

See kõik ongi Le Carre raamatus olemas, konfliktiks on tegelaste erinev motiveeritus, igaüks ajab oma asja, kusjuures mängus on suured rahad, maine ja riiklikud huvid. Vastuseis tekib isikliku ja üldise vahel ning ohvriks jäävad need, kelle võim piirdubki üksikisiku kangelaslikkusega. Ehk siis - nii Perry, Dima kui briti luureagent Hector (Damian Lewis) võitlevad mitmepealise verise lohega, kelle nimi on Kapital. Üle 80 protsendi maailmas ringlevast rahast on kuritegelikku päritolu ja rahapesu käib rahvusvahelisel tasemel, vihjab Le Carre ühe oma tegelase suu kaudu. Filmi rõhk on põnevuse hoidmisel, mitte niivõrd karakteritel või psühholoogilisel pingel. Stsenaristiks on Hossein Amini, kes kirjutas käsikirja ka Nicolas Winding Refni menukile "Drive" (2011).

Kiirelt arenev tegevustik hoiab "Meie moodi reeturi” vaatajat pinges lõppresultaadi ootusel, samas sõidab film ühest klišeest teise, jätmata puudutamata ka tegelasi. Näitlejad teevad, mida oskavad rolli piires ja võibolla ei tulekski ühelt reapõnevikult muud tahta. Samas on tehtud ja tehakse hoopis köitvamaid spioonipõnevikke ka lihtsamate vahenditega kui filmitrupi sõidutamine Marrakechi, Moskvasse, Berni, Londonisse ja Pariisi. Susanne White’i filmi teeb kaameratöö kõrval huvitavaks ka Le Carre’ romaanist esile tõusev eetilis-moraalne küsimustik: kus läheb piiri kangelase ja reeturi vahel, kui tegemist on riiklike huvidega, ning kui tegemist on riiklike huvidega, kelle huve sa siis tegelikult kaitsed? Le Carre vihjab, et üksikisiku tasandil pole keegi kaitstud labase ärakasutamise eest. See on sõnum, mis peaks tegema ettevaatlikuks ka neid, kelle kokkupuuted luuretööga piirduvadki vaid spiooniromaanide lugemisega.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.