Tõnu Karjatse filmikomm: kelle huve sa kaitsed riigi huve kaitstes? ({{commentsTotal}})

"Meie moodi reetur". Autor/allikas: kaader filmist

Luureteenistuse taustaga John Le Carre’ (kodanikunimega David John Moore Cornwell) on üks populaarsemaid spioonižanri kirjanikke: tema raamatute põhjal on alates 1965. aastast tehtud kümme täispikka mängufilmi, lisaks kuuldemänge ja telesarju. Nüüd on meie kinoekraanidele jõudnud "Meie moodi reetur".

Le Carre kirjutab põnevatel teemadel - võimukandjate salamahhinatsioonid organiseeritud kuritegevuse ja vaenulike riikidega, luure tegevus ning sellega seotud kaksikmoraal, lojaalsus ja omakasu. Oma kogemusele toetudes paneb endine luuretöötaja romaanidesse rohkem kui need, kes selle maailmaga tutvuvad eemalt, läbi filtri. Teisalt jätab Le Carre enda teada rohkem kui need kirjanikud, kes kogutud teadmisi vahendavad.

"Meie moodi reetur" ("Our Kind Of Traitor"), millest on jõudnud kinolinale Susanne White’i ekraniseering, räägib keskea künnisel olevast ülikooliprofessorist Perryst (Ewan McGregor), kes kaasaga Marokos puhkusereisil olles tutvub rikka vene maffiategelase Dimaga (Stellan Skarsgård). Dima näeb džentelmenlikus Perrys päästvat õlekõrt, mis peaks teda ja ta peret aitama maffia sisetülides, kus Dimat ähvardab Kremli-meelne uus maffiaboss. Perry saab pealtnäha lihtsa ülesande - toimetada briti salaluure kätte mälupulk, seda inimlikust vastutulelikkusest ja kaastundest vastu võttes satub tagasihoidlik poeetikaprofessor aga elu suurimasse seiklusse, mis ei jäta mõjutamata ka ta eraelu.

Seni peamiselt telesarjadega tegelenud briti režissöörile Susanne White’ile on see esimene ekraaniproov spioonižanris. "Meie moodi reetur" on vaadatav põneva ajaviiteromaani illustratiivse ümberjutustusena, filmina pole see aga niivõrd režissööri-, kui operaatoritöö. Kaamera taga on Anthony Dod Mantle, kes alustas 1990ndatel Dogme-liikumise lainel ja on teinud mitmeid meeldejäävaid liikuvaid pilte nagu "Julien Donkey-Boy" (Harmony Korine, 1999), "Slumdog Millionaire" (Danny Boyle, 2008), "Antikristus" (Lars Von Trier, 2009) või "Rush" (Ron Howard, 2013). Anthony Dod Mantle’it köidavad värvid ja dünaamika, mida pakub eelkõige urbanistlik keskkond, tegelaste karakter kujundatakse läbi ümbruskonna, kusjuures Dod Mantle ei jäta kasutamata režissööri luba pikkida filmi ka lihtsalt vaatemängulisi kaadreid filmitavast lokatsioonist, aidates kaasa õhustiku kujunemisele. Antud juhul on White jätnud operaatorile üpris vabad käed ja keskendunud ise loo edasiandmisele. Ei saa öelda, et see poleks filmi juures oluline - selge ja lineaarne jutustus, millel arusaadav tegevustik ja lihtsad karakterid.

See kõik ongi Le Carre raamatus olemas, konfliktiks on tegelaste erinev motiveeritus, igaüks ajab oma asja, kusjuures mängus on suured rahad, maine ja riiklikud huvid. Vastuseis tekib isikliku ja üldise vahel ning ohvriks jäävad need, kelle võim piirdubki üksikisiku kangelaslikkusega. Ehk siis - nii Perry, Dima kui briti luureagent Hector (Damian Lewis) võitlevad mitmepealise verise lohega, kelle nimi on Kapital. Üle 80 protsendi maailmas ringlevast rahast on kuritegelikku päritolu ja rahapesu käib rahvusvahelisel tasemel, vihjab Le Carre ühe oma tegelase suu kaudu. Filmi rõhk on põnevuse hoidmisel, mitte niivõrd karakteritel või psühholoogilisel pingel. Stsenaristiks on Hossein Amini, kes kirjutas käsikirja ka Nicolas Winding Refni menukile "Drive" (2011).

Kiirelt arenev tegevustik hoiab "Meie moodi reeturi” vaatajat pinges lõppresultaadi ootusel, samas sõidab film ühest klišeest teise, jätmata puudutamata ka tegelasi. Näitlejad teevad, mida oskavad rolli piires ja võibolla ei tulekski ühelt reapõnevikult muud tahta. Samas on tehtud ja tehakse hoopis köitvamaid spioonipõnevikke ka lihtsamate vahenditega kui filmitrupi sõidutamine Marrakechi, Moskvasse, Berni, Londonisse ja Pariisi. Susanne White’i filmi teeb kaameratöö kõrval huvitavaks ka Le Carre’ romaanist esile tõusev eetilis-moraalne küsimustik: kus läheb piiri kangelase ja reeturi vahel, kui tegemist on riiklike huvidega, ning kui tegemist on riiklike huvidega, kelle huve sa siis tegelikult kaitsed? Le Carre vihjab, et üksikisiku tasandil pole keegi kaitstud labase ärakasutamise eest. See on sõnum, mis peaks tegema ettevaatlikuks ka neid, kelle kokkupuuted luuretööga piirduvadki vaid spiooniromaanide lugemisega.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: