Valner Valme: pisut keelt ja kirjandust ei teeks paha ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Humanitaarharidus on praegu põlu all. Asjata.

Inimestel kaob võime kujunditest aru saada. Teksti mõistetakse ainult ühel tasandil. Ühiskond on muutunud kohutavalt pragmaatiliseks. Kellelegi on see ehk kasulik, aga pragmaatikud juba saevad oksa, millel istuvad, sest ka seadusi ja bürokraatiat ei saa rakendada kultuurilist konteksti ja kõige otsesemalt: keele tähendust tundmata. Keel on aga võim.

Näiteks juuravaldkonna inimesed ei tohiks olla ilma silmaringita, loe: üldisema harituseta, mis võiks olla ühel täiskasvanud inimesel, kellest miski sõltub.

Kaks näidet.

Üks. Lähme perega suvel Kreekasse. Esimest korda ostsime reisikindlustuse. Põnev kogemus, aga vist ühekordne. Kindlustuse tingimused on koostanud google-jurist või mõni muu robot.

"128. Terrorismiks loetakse mistahes tegu, sealhulgas vägivalla kasutamist:
128.1. mis on toime pandud ühe inimese või inimeste grupi poolt, kes tegutseb iseseisvalt või seoses mõne organisatsiooniga ja
128.2. sellel teol on poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk, sh valitsuse mõjutamine või avalikkuses hirmu tekitamine poliitilisel, usulisel või ideoloogilisel eesmärgil.
129. If ei hüvita kahju, mille põhjuseks on terrorism v.a reisi poolelijäämisel evakueerimise tõttu."

Allikas: Ifi reisikindlustuse tingimused

Tõlgin: enam-vähem igasugune tegu on terrorism, sealhulgas vägivaldne. Sest kõigi meie elul on tõesti lisaks bioloogilistele eesmärkidele ka poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk (nagu nähtub reisikindlustuse tingimustest, ei pea see mõjutama valitsust ega tekitama avalikkuses hirmu - need teo avaldumisvormid on märgitud "sealhulgas"). Jah, inimene on sotsiaalset tüüpi loom, raske on ainult bioloogiaga piirduda. Ideoloogia on laiemas tähenduses inimes(t)e hoiakute ideeline alus.

Näiteid terrorismist: Kirjutasid Twitterisse säutsukese? Terrorist. Reformierakond, Kesk, sotsid, lisa lemmik, nad on kõik terroristid, sest võib kahtlustada poliitilisi eesmärke. Kirikud! - ma parem ei räägi. Hea, lugeja, ega Sa mingit ideoloogiat ometi järgi? Edaspidi kasutame sõna "ideoloog" asemel "terrorist", sinna välja, et ansambli Vennaskond terrorist on alati olnud Tõnu Trubetsky.

Ja kui kõik on terrorism, siis loomulikult mingit kahju ei hüvitata.

Kaks. Kirjanik Kaur Kenderit süüdistatakse lapsporno valmistamises. Oletame, et süüdistuseks on alust. Oletame, et edaspidi hakkab kirjandusteoste üle otsustama kirjanduskriitikute asemel kohus. Et süüdistada kirjanikku, peab teadma, mis on kirjandus. Prokurör Lea Pähkel võib ju nimetada Rein Veidemanni "Veimanniks" ja Janek Kraavit "Jaanus Kraaviks" ning Dostojevskit psühhopaadiks, aga kõige elementaarsemalt peaks ta tegema vahet elul ja kirjandusel.

P - prokurör Lea Pähkel, K - kohtualune Kaur Kender.

"P: Aga ma leidsin veel ühe küsimuse, ma olen omale märkinud, et selles samas U12-s, mis mulle rahu ei anna, mille pärast me kogunenud oleme, et te olete väga suurt tähelepanu pööranud igasugustele seksiaksseuuaridele ja nende kirjeldamistele ja muudele vidinatele, miks?

K: Et oleks realistlikum.

P: Et oleks realistlik, mitte kunst? Te räägite endale vastu.

K: Ei räägi, vaadake kuidas James Bond kirjutati Flemingu poolt, siukest spiooni pole kunagi olemas olnud.

P: Ma arvan, et on."

Allikas: Ristküsitlus 2 – otse hullumajja. nihilist.fm, Kaur Kenderi ülekuulamine

Tõlgin: James Bond pigem ei ole fiktsioon. Kunst üleüldse ei ole midagi sellist, millel oleks reaalsusega midagi pistmist. Kunst, see on mingi arusaamatu jura. James Bond on okei.

Näiteid kirjandusest: Ian Fleming kirjutas James Bondi eluloo, see on nüüd selge. Daniel Craig, Sean Connery jm on kehastanud päris inimest. Või, oodake palun: pole mingit Daniel Craigi ega Sean Conneryt, on üks James Bond.

 

Järeldus: kui inimesed, kes on võimu juures või juristid, kes võimu nimel seadusi kirjutavad, ei tunne keelt ega kultuuri, siis on see juba potentsiaalne julgeolekurisk. Kõigis valdkondades, kus on tegemist inimestega, peaks mingil määral inimteadusi ehk humanitaariat õppima.



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: