Jaanus Samma: minu kui kunstniku roll on rääkida asjadest, mis on olulised praegu ({{commentsTotal}})

Kunstnik Jaanus Samma näitus "NSFW. Esimehe lugu" Okupatsioonimuuseumi keldris on Eestis olnud vastuoluline. Muuseum sai mitmeid ähvardusi, mistõttu otsustati näituse avamiseks palgata ka turvafirma. Samma aga arvab, et kunstniku roll on rääkida asjadest, mis on olulised praegu.

Näitus räägib ühe konkreetse mehe loo põhjal sellest, kuidas Nõukogude okupatsiooniajal geisid tagakiusati. Nõukogude Eesti kriminaalkoodeksi paragrahv 118 nimelt sedastas, et meestevaheline penetratiivne suguühe on kriminaalne kuritegu. Selle näituse peategelaseks ongi mees, kes selles kuriteos siinsamas Eestis vähem kui 50 aastat tagasi süüdi mõisteti, vahendas "Ringvaade".

"Esimees oli härra, kes tegi kohe peale Teist maailmasõda edukat karjääri, mõnes mõttes oli ta ideaalne generatsioon uue riigikorra jaoks ja seetõttu sai temast kolhoosiesimees. Karjäär läks mingi aeg tõusu suunas, kuni tuli avalikuks tema homoseksuaalne suhe. Seejärel kaotas mees kõik, eelkõige postisiooni, ja määrati vangi," jutustas kunstnik Jaanus Samma.

Kunstniku sõnul ei olegi niivõrd oluline statistika kui palju inimesi vangi pandi, sest seda on raske uurida ja piisas ainult ühest juhtumist. "See mõjus väga paljudele inimestele frustreerivalt, et nad pidid nii-öelda vaos olema."

Jaanus Samma on nõukogudeaegsete geimeeste lugusid kogunud 2007. aastast saadik, esimehe loo leidis ta pea 300-leheküljelisest kohtutoimikust, kus on detailselt kirjeldatud protsessi, mille järel kohus jõudis järeldusele, et süüdistatav on karistamisele kuuluva teo toime pannud.

Loo võtmekohtadest on näitusel lavastatud videod, mille vaatamine kõlab kindlasti häirivalt. Tegemist ei ole dokumentaaliga, aga põhineb dokumentidel ning on saanud inspiratsiooni reaalsetest hetkedest. "Loomulikult need on võimendatud, aga ainult sellepärast, et grotesksust paremini visualiseerida."

"Nad pidid hästi detailselt kirjeldama asendeid, hetki, riietusi, kõike. Olen proovinud videotesse selliseid nüansse sisse panna, et tekitada vaatajas ebamugavustunnet ja vuajeristlikku vaatepunkti, et sa saaksid aru, et see pole minu asi seda vaadata," põhjendas Samma valikut inimestes võõristust tekitada.

Esimehe toimikust selgub, et pärast kuut ülekuulamist, kaht vastandamist ja rohkeid tunnistajate ütlusi viidi kaks meest nii kaugele, et nad tunnistasid oma teo üles ja asusid teineteist süüdistama. Kohtu jaoks sai määravaks asjaolu, et esimees olevat võtmetunnistajale seksuaalse vahekorra eest maksnud 3 rubla ja 50 kopikat.

"Kindlasti tuleb lugeda kriitiliselt ka allikaid, mis meil on. Kui seal on intervjuud, kus intervjueeritav räägib täpselt, mida ja kellega ta tegi, siis jääb õhku küsimus, et miks ta seda räägib. Me ei tea, kuidas neid inimesi varasemalt töödeldi ja mõjutati, et viia neid sellisele piirile, kus nad tõesti ei hooligi enam millestki," ütles Samma.

"See näitus on raske näitus ja neid videosid ei ole mugav vaadata, aga ta ei peagi olema. Näitus nõuab empaatiat ja mõtlemisaega, et aru saada, miks see on just nimelt selline," lisas ta.

Pärast vanglat kujunes esimehest sotsiaalselt aktiivne inimene, kelle juures käidi koos kohtumas. Kuna ei olnud eraldi kohvikuid või baare, siis olid kohtumised salongipõhised, seetõttu kujunes temast omaette legend. Hetk enne Eesti vabanemist ta aga mõrvati.

"Minu kui kunstniku roll on rääkida asjadest, mis on olulised praegu," ütles Samma. "See on näide ühe inimese põhjal, aga me räägime ikkagi inimesevabadusest tervikuna."

"Kaasaegne kunst seisab selle eest, et erinevad grupid võiksid koos ühes ruumis eksisteerida. Selle näitusega räägime vaigistamise ja vihaõhutamise vastu. Loomulikult tekitab see vastandlikke reaktsioone. heal juhul saad millesti aru ja mõtled kaasa. Vihkajad jäävad vihkama," ütles Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor Maria Arusoo

Toimetaja: Jaanika Valk



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: