Ira Lember tähistab juubelit ja esitleb värsket romaani ({{commentsTotal}})

Kirjanik Ira Lember tähistab homme oma 90ndat sünnipäeva värske romaani "Hästikasvatatud mees" esitlusega. Raamat jutustab loo krimikirjanikust, kelle loomingu ja elu vaheline piir kipub hägustuma.

Ira Lemberi sulest on ilmunud lisaks 21-le romaanile 40 laste ja noorsooraamatut, novelle, nukunäidendeid ja sadu laulutekste, millest üks tuntumaid on ka eelmisel laulupeol ette kantud "Koolikell", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Osa teostest on sündinud koostöös Erika Esopiga ühise pseudonüümi Artur Erich all.

Ideede puuduse üle ei kurda tänane juubilar tänaseni. "Mul on ikka ideed tagavaraks, seda raskust mul pole, et pean ideid hankima, nad ise antakse kuskilt," ütles juubilar. "Olen aru saanud, et hea mõte ei lähe ära, see kinnistub kui ta tuleb," lisas ta.

Algsed ideed võivad aga kirjutamise käigus kõvasti muutuda, nii juhtus ka viimase romaaniga.

"Ütlesin viimase romaani pugul, et sellest tuleb novell, aga ta kasvas aina suuremaks ja lõpuks tuli ikka romaan," ütles Lember.

Ira Lemberi poeg ja kirjastaja Tõnu Lemberi sõnul on romaan inimloomuse süvakihtide analüüs. "Terve selle romaani II osa koosneb ainuüksi kirjavahetusest, mida peavad omavahel ühe eduka krimikirjaniku kaks abikaasat. Ehkki mees peab end hästi kasvatatud ja intelligentseks, joonistub abikaasade kirjavahetusest välja hoopis muud."

Ira Lember ütleb, et ammutab oma teosteks ainest pigem minevikust.

"Ma oleks nagu kohustatud seda ikka veel kirjutama, sest mul on veel mälestusi aastatest kui Eesti ära anti. Olen ise kõik need okupatsioonid üle elanud, sellest mitmes raamatus kirjutanud ja ega need ära lõpe," ütles ta.

Kirjanik lisas, et aeg, millest ta kirjutab oli romantiline, kuid nüüd on see muutunud. "Noortel ei ole ju aega kurameerida enam, kõik käib arvuti kaudu, ja mina olen oma ajas kinni, mulle meeldivad need vana aja lood. Eks noored kirjutavad praegusest ajast, kirjandust on nii palju, et igaühele jagub."

Soovime juubilarile õnne tema oma sõnadega: "Tervist surmani või tervist lõpuni!"

Toimetaja: Jaanika Valk



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.