Johanna Ross: Keel ja Kirjandus pole üksnes avaldamiskoht linnukeste saamiseks ({{commentsTotal}})

{{1464002863000 | amCalendar}}

Täna kogunes SA Kultuurileht ruumes ajakirja Keel ja Kirjandus uue peatoimetaja valimise komisjon, mis valis ajakirja uueks peatoimetajaks senise peatoimetaja Joel Sanga asemel Johanna Rossi.

"Keel ja Kirjandus on ühelt poolt teadusajakiri, aga teiselt pool üritab ka lugejale midagi pakkuda, mitte olla üksnes avaldamiskoht vajalikus kategoorias linnukeste saamiseks," ütles uus peatoimetaja "Aktuaalsele kaamerale".

Rossi sõnul on tal plaan ajakirja profiili temaatiliselt laiendada, lähtudes sellest, millega humanitaarteadlased tänapäeval tegelikult tegelevad. "Ise olen kõige paremini kursis kirjandusteadusega ja sealt on selgelt näha, et ennast kirjandusteadlastena profileerivad inimesed ei tegele enam nii kitsalt tekstikeskse uurimusega, vaid võtavad sisse ka kultuuriuurimust laiemalt, ja seda peaks ajakiri arvesse võtma või peegeldama," lisas ta.

Komisjoni kuulusid Piret Saluri, Jaan Undusk, Rein Veidemann, Mart Velsker, Helle Metslang, Haldur Õim ja Krista Kerge.

Kokku oli oma taotluse esitanud neli kandidaati. Komisjon otsustas kohtuda kõigi nelja kandidaadiga.

Pärast vestlusi toimus salajane hääletus. Hääletuse tulemuste põhjal valiti ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetajaks Johanna Ross.

Johanna Ross on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule magistriõppe 2010. aastal ja on Tartu Ülikooli doktoriõppes. 2012. aastast töötab ta Keele ja Kirjanduse kirjandusosakonna toimetajana.

Ta on näidanud ennast särava noore kriitikuna, mida tõestab ka 2015. aastal saadud Ants Orase auhind.

Keele ja Kirjanduse uus peatoimetaja astub ametisse 1. septembril 2016.

Toimetaja: Valner Valme/Reet Weidebaum/Gerli Nõmm



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: