Ilmus teose "Maailma ajalugu" teine osa ({{commentsTotal}})

{{1464000734000 | amCalendar}}

Kirjastuselt Koolibri ilmus koguteose "Maailma ajalugu" teine osa. Teose teise osa autorid on Tartu Ülikooli professorid Mati Laur ja Anti Selart.

"Maailma ajalugu" on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugejale mõeldud maailma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole.

Ajaloolane Juhan Kreem ütleb, et tegemist on kasuliku materjaliga bakalaureuse taseme ajalooüliõpilastele, kellele suunatud eestikeelset kirjandust on vähe saadaval. Päris ajaloolane kipub Kreemi hinnangul seda raamatut luges nälga jääma.

"Mina oleksin tahtnud, et see raamat oleks kaks korda paksem olnud," ütles ajaloolane Juhan Kreem "Aktuaalsele kaamerale". "Kus on kaardid, kus on genealoogilised skeemid, mis annavad keskaja mõistmisele eriti palju juurde?"

Autorite endi sõnul on "Maailma ajalugu II" suunatud kõikidele ajaloohuvilistele, saamaks ülevaade Euroopa poliitilisest ajaloost keskajal ja varauusajal.

"Maailma ajaloo" teine osa hõlmab ajajärku esimese kristliku aastatuhande keskpaigast kuni 18. sajandi lõpukümnenditeni. Sinna mahuvad Euroopa kuningriikide sünnilood ja nende valitsejate omavahelised võitlused, suured maadeavastused, renessanss ja valgustus, reformatsioon ja usuvaenused.

Kogu Euroopa kontekstis on loomulikult käsitletud ka Eestimaa ajalugu.

"Maailma ajalugu II" esitlus toimub 25. mail kell 16 Apollo Raamatumajas Solaris Keskuses. Autoritega vestleb Juhan Kreem.

Koguteose "Maailma ajalugu" kolmas osa ilmub 2016. aasta sügisel.

Toimetaja: Jaanika Valk/Gerli Nõmm



Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: