Ülevaateteos arhitekt Raine Karbist hõlmab Linnahalli, Sakala keskust jm ({{commentsTotal}})

{{1464009902000 | amCalendar}}

24. mail esitletakse Rahvusraamatukogus Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatut "Arhitekt Raine Karp".

Mahukas teos koondab Raine Karbi (sündinud 1939) kui ühe Eesti kõige mõjukama ja originaalsema ehituskunstniku viimase poolsajandi projekte ja ehitisi. Käesolev raamat on esimene ülevaateteos tema mitmekülgsest loomingust, hõlmates nii elamuarhitektuuri, arhitektuurivõistluste töid ja Karbi tõelisi tähtteoseid nagu Tallinna Linnahall, Eesti Rahvusraamatukogu ja tänaseks lammutatud Sakala keskus.

Ajal, mil autoriõiguse seadus on muutmisel ja arhitektid võitlevad üha enam oma loominguliste õiguste eest, ütleb Raine Karp pragmaatiiliselt:

"Arhitektuur on kallis, materiaalne asi, tellija maksab selle eest hulga raha ja ehitab selle valmis ja kui tellija tahab seal midagi muuta, siis on kaks võimalust: kui objekt on riikliku kaitse all nagu linnahall, siis riigi vastavad organid, muinsuskaitseamet dikteerib, mida ta võib teha või ei või, mitte selle hoone kunagine autor, aga kui ta pole kaitse all, siis see hoone on sada protsenti omaniku oma ja minu meelest pole sellel autoriga midagi pistmist," ütles Raine Karp "Aktuaalsele kaamerale".

Kronoloogiliselt koostatud teos sisaldab üle 80 projekti ja ehitise, mis on valminud 1960ndate algusest kuni viimaste aastateni välja. Raamatu juhatab sisse arhitekt Emil Urbeli eessõna, mis läbi isiklike mälestuste prisma heidab pilgu vanema kolleegi elule ja tööle. Muuseumi kuraatori Mait Väljase artikkel avab Karbi kui isepäise ja kompromissitu loojanatuuri olemust, keskendudes põhiliselt tema nõukogude perioodi ehitistele. Rikkalikult uute ja arhiivifotode ning joonistega illustreeritud raamat sisaldab inglisekeelseid paralleeltekste.

Esitlusel toimuvas väikeses vestlusringis pärib Raine Karbilt tema elu ja loomingu kohta raamatuprojekti algataja, ehitusettevõtja Tiit Nurklik.

Toimetaja: Valner Valme/Gerli Nõmm



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: