Kai Aareleid uuest raamatust: mul oli soov jutustada perioodist, kus ma ise elanud ei ole ({{commentsTotal}})

Kirjanik Kai Aareleid andis välja enda teise romaani "Linna põletamine", mis räägib 1960. ja 1970. aastate Tartust - "Kirjandusministeeriumis" rääkis ta lähemalt nii enda teosest kui ka kirjandusest laiemalt.

Enda värske romaani "Linnade põletamine" täpset algust ei osanud Kai Aareleid "Kirjandusministeeriumis" välja tuua. "Algusi on mitu, millest üks on kindlasti aeg ning soov jutustada perioodist, kus ma ise ei ole elanud, mis on aga minu elus paratamatult olemas olnud läbi nende inimeste, kes on sellest mulle jutustanud ja enne mind lahkunud," ütles Aareleid ja tõi välja, et teiseks oluliseks aspektiks on koht. "Raamat asetub suurel määral ühte-kahte kvartalisse Tartus Vana-Vanemuise lähedal," tõdes ta ja mainis, et ta ise elas seal esimesed viis eluaastat, kuid kaotas siis enda kodu. "See minu kunagine kodu on aga ikka alles ning "Linnade põletamine" ongi teatud mõttes igatsus selle kodu järgi."

Tartu kadunud perioodi, milles ta ise elanud ei ole, leidis ta üles kõrvadega. "Ma kuulasin lugusid ja kui inimestel paluda rääkida, siis tuleb üles üllatavaid pisiasju, sest inimesed tegelikult tahavad rääkida - samuti tuhnisin pisut vanades ajalehtedes ja arhiivis," sõnas kirjanik ja nentis, et heaks allikaks on ka vanad fotod, mille abil on hea just dateerida. "Inimese aju on üllatavalt lünklik, kuid fotod, mis on pärit Photoshopi-eelsest ajast, ei valeta ja aitavad üsna täpselt dateerida sündmuse, mida inimesed enam ei mäleta." Raamatus olevad fotod pärinevad nii arhiivist kui ka sõprade ja tuttavate erakogudest.

Tegelaste saatuse, kuidas neil raamatus läheb, valivad teose tegelased Kai Aareleiu arvates mingil hetkel ise. "Ma ei tahaks öelda nii tavaliselt, et mingil hetkel hakkab lugu enda elu elama, aga ma pean nentima, et mingil hetkel hakkavad tegelased küll dikteerima, mida saab ja mida ei saa autor endale loo raamides lubada." Samuti peab kirjanik keeruliseks teose juures õige vaatepunki ning tooni leidmist. "Ma arvan aga, et igal autoril on talle omane tonaalsus, millest on raske ümber minna - ma võiksin otsustada, et ma kirjutan komöödia, aga ma arvan, et sellest saaks kõige rohkem ikkagi tragikomöödia," kinnitas kirjanik Kai Aareleid.

Toimetaja: Kaspar Viilup



9. mai rongkäik9. mai rongkäik
Anders Härm: traditsioon & trauma – Aasta ema & 9. mai juhtumid

Siiri Oviiri “Aasta ema skandaalist” on nüüd juba mõnevõrra aega mööda läinud, mistõttu saab sellele nüüd ehk veidi rahulikumalt tagasi vaadata. Kuigi ka 9. maist saab varsti juba kaks nädalat, käivad vaidlused sel teemal jätkuvalt edasi. Järgnevas lühiessees huvitab mind nende kahe juhtumi näitel küsimused traditsioonist ja traumast nii personaalsetes kui ka kollektiivsetes subjekti-positsioonides ning eelkõige see, mida nendega peale hakata.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk