Kai Aareleid uuest raamatust: mul oli soov jutustada perioodist, kus ma ise elanud ei ole ({{commentsTotal}})

Kirjanik Kai Aareleid andis välja enda teise romaani "Linna põletamine", mis räägib 1960. ja 1970. aastate Tartust - "Kirjandusministeeriumis" rääkis ta lähemalt nii enda teosest kui ka kirjandusest laiemalt.

Enda värske romaani "Linnade põletamine" täpset algust ei osanud Kai Aareleid "Kirjandusministeeriumis" välja tuua. "Algusi on mitu, millest üks on kindlasti aeg ning soov jutustada perioodist, kus ma ise ei ole elanud, mis on aga minu elus paratamatult olemas olnud läbi nende inimeste, kes on sellest mulle jutustanud ja enne mind lahkunud," ütles Aareleid ja tõi välja, et teiseks oluliseks aspektiks on koht. "Raamat asetub suurel määral ühte-kahte kvartalisse Tartus Vana-Vanemuise lähedal," tõdes ta ja mainis, et ta ise elas seal esimesed viis eluaastat, kuid kaotas siis enda kodu. "See minu kunagine kodu on aga ikka alles ning "Linnade põletamine" ongi teatud mõttes igatsus selle kodu järgi."

Tartu kadunud perioodi, milles ta ise elanud ei ole, leidis ta üles kõrvadega. "Ma kuulasin lugusid ja kui inimestel paluda rääkida, siis tuleb üles üllatavaid pisiasju, sest inimesed tegelikult tahavad rääkida - samuti tuhnisin pisut vanades ajalehtedes ja arhiivis," sõnas kirjanik ja nentis, et heaks allikaks on ka vanad fotod, mille abil on hea just dateerida. "Inimese aju on üllatavalt lünklik, kuid fotod, mis on pärit Photoshopi-eelsest ajast, ei valeta ja aitavad üsna täpselt dateerida sündmuse, mida inimesed enam ei mäleta." Raamatus olevad fotod pärinevad nii arhiivist kui ka sõprade ja tuttavate erakogudest.

Tegelaste saatuse, kuidas neil raamatus läheb, valivad teose tegelased Kai Aareleiu arvates mingil hetkel ise. "Ma ei tahaks öelda nii tavaliselt, et mingil hetkel hakkab lugu enda elu elama, aga ma pean nentima, et mingil hetkel hakkavad tegelased küll dikteerima, mida saab ja mida ei saa autor endale loo raamides lubada." Samuti peab kirjanik keeruliseks teose juures õige vaatepunki ning tooni leidmist. "Ma arvan aga, et igal autoril on talle omane tonaalsus, millest on raske ümber minna - ma võiksin otsustada, et ma kirjutan komöödia, aga ma arvan, et sellest saaks kõige rohkem ikkagi tragikomöödia," kinnitas kirjanik Kai Aareleid.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.