Kai Aareleid uuest raamatust: mul oli soov jutustada perioodist, kus ma ise elanud ei ole
Kirjanik Kai Aareleid andis välja enda teise romaani "Linna põletamine", mis räägib 1960. ja 1970. aastate Tartust - "Kirjandusministeeriumis" rääkis ta lähemalt nii enda teosest kui ka kirjandusest laiemalt.
Enda värske romaani "Linnade põletamine" täpset algust ei osanud Kai Aareleid "Kirjandusministeeriumis" välja tuua. "Algusi on mitu, millest üks on kindlasti aeg ning soov jutustada perioodist, kus ma ise ei ole elanud, mis on aga minu elus paratamatult olemas olnud läbi nende inimeste, kes on sellest mulle jutustanud ja enne mind lahkunud," ütles Aareleid ja tõi välja, et teiseks oluliseks aspektiks on koht. "Raamat asetub suurel määral ühte-kahte kvartalisse Tartus Vana-Vanemuise lähedal," tõdes ta ja mainis, et ta ise elas seal esimesed viis eluaastat, kuid kaotas siis enda kodu. "See minu kunagine kodu on aga ikka alles ning "Linnade põletamine" ongi teatud mõttes igatsus selle kodu järgi."
Tartu kadunud perioodi, milles ta ise elanud ei ole, leidis ta üles kõrvadega. "Ma kuulasin lugusid ja kui inimestel paluda rääkida, siis tuleb üles üllatavaid pisiasju, sest inimesed tegelikult tahavad rääkida - samuti tuhnisin pisut vanades ajalehtedes ja arhiivis," sõnas kirjanik ja nentis, et heaks allikaks on ka vanad fotod, mille abil on hea just dateerida. "Inimese aju on üllatavalt lünklik, kuid fotod, mis on pärit Photoshopi-eelsest ajast, ei valeta ja aitavad üsna täpselt dateerida sündmuse, mida inimesed enam ei mäleta." Raamatus olevad fotod pärinevad nii arhiivist kui ka sõprade ja tuttavate erakogudest.
Tegelaste saatuse, kuidas neil raamatus läheb, valivad teose tegelased Kai Aareleiu arvates mingil hetkel ise. "Ma ei tahaks öelda nii tavaliselt, et mingil hetkel hakkab lugu enda elu elama, aga ma pean nentima, et mingil hetkel hakkavad tegelased küll dikteerima, mida saab ja mida ei saa autor endale loo raamides lubada." Samuti peab kirjanik keeruliseks teose juures õige vaatepunki ning tooni leidmist. "Ma arvan aga, et igal autoril on talle omane tonaalsus, millest on raske ümber minna - ma võiksin otsustada, et ma kirjutan komöödia, aga ma arvan, et sellest saaks kõige rohkem ikkagi tragikomöödia," kinnitas kirjanik Kai Aareleid.
Toimetaja: Kaspar Viilup