Kai Aareleid uuest raamatust: mul oli soov jutustada perioodist, kus ma ise elanud ei ole ({{commentsTotal}})

Kirjanik Kai Aareleid andis välja enda teise romaani "Linna põletamine", mis räägib 1960. ja 1970. aastate Tartust - "Kirjandusministeeriumis" rääkis ta lähemalt nii enda teosest kui ka kirjandusest laiemalt.

Enda värske romaani "Linnade põletamine" täpset algust ei osanud Kai Aareleid "Kirjandusministeeriumis" välja tuua. "Algusi on mitu, millest üks on kindlasti aeg ning soov jutustada perioodist, kus ma ise ei ole elanud, mis on aga minu elus paratamatult olemas olnud läbi nende inimeste, kes on sellest mulle jutustanud ja enne mind lahkunud," ütles Aareleid ja tõi välja, et teiseks oluliseks aspektiks on koht. "Raamat asetub suurel määral ühte-kahte kvartalisse Tartus Vana-Vanemuise lähedal," tõdes ta ja mainis, et ta ise elas seal esimesed viis eluaastat, kuid kaotas siis enda kodu. "See minu kunagine kodu on aga ikka alles ning "Linnade põletamine" ongi teatud mõttes igatsus selle kodu järgi."

Tartu kadunud perioodi, milles ta ise elanud ei ole, leidis ta üles kõrvadega. "Ma kuulasin lugusid ja kui inimestel paluda rääkida, siis tuleb üles üllatavaid pisiasju, sest inimesed tegelikult tahavad rääkida - samuti tuhnisin pisut vanades ajalehtedes ja arhiivis," sõnas kirjanik ja nentis, et heaks allikaks on ka vanad fotod, mille abil on hea just dateerida. "Inimese aju on üllatavalt lünklik, kuid fotod, mis on pärit Photoshopi-eelsest ajast, ei valeta ja aitavad üsna täpselt dateerida sündmuse, mida inimesed enam ei mäleta." Raamatus olevad fotod pärinevad nii arhiivist kui ka sõprade ja tuttavate erakogudest.

Tegelaste saatuse, kuidas neil raamatus läheb, valivad teose tegelased Kai Aareleiu arvates mingil hetkel ise. "Ma ei tahaks öelda nii tavaliselt, et mingil hetkel hakkab lugu enda elu elama, aga ma pean nentima, et mingil hetkel hakkavad tegelased küll dikteerima, mida saab ja mida ei saa autor endale loo raamides lubada." Samuti peab kirjanik keeruliseks teose juures õige vaatepunki ning tooni leidmist. "Ma arvan aga, et igal autoril on talle omane tonaalsus, millest on raske ümber minna - ma võiksin otsustada, et ma kirjutan komöödia, aga ma arvan, et sellest saaks kõige rohkem ikkagi tragikomöödia," kinnitas kirjanik Kai Aareleid.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.