Veronika Kivisilla Sirbis maaslamajate-aktsioonist: mille peale me õigupoolest oma aega ja raha kulutame? ({{commentsTotal}})

Veronika Kivisilla
Veronika Kivisilla Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Tutvustame 27. mai Sirpi.

PEETER LAURITS: Tehisteadvusest ühisteadvusse

Ühisteadvuse teke on evolutsiooniline hüpe, võrreldav pigem keele tekkimise kui Gutenbergi trükipressiga.

Jorge Luis Borges kirjeldab trepialust võlvi ühe Buenos Airese maja keldris, kus asus punkt, mis sisaldas endas kõiki teisi planeedi punkte. Seda kutsuti Alephiks, alkeemikute ja kabalistide mikrokosmoseks, keraks, mille keskpunkt asub kõikjal ja ümbermõõt eikuskil.

Trepialuses konkus konutades ja üksisilmi Alephisse jõllitades sai näha mis tahes punkti maailmas, mis tahes hetkel ja mis tahes valguses. Seal veetis aega peast põrunud grafomaan, kes ammutas Alephist ainest oma lõputu pikale poeemile, milles kavatses kogu näha oleva maailma värssideks taguda.

 

VERONIKA KIVISILLA: Kõige tähtsam on päästepaat! Manifest

See oli paar päeva tagasi, kui vaatasin Kirjanike Maja nurgaaknast Harju tänavale ja nägin seal noort naist maas lamamas, käed-jalad laiali. Miski tema olekus-asendis reetis siiski, et ta ei leba seal sellepärast, et midagi oleks juhtunud, et tal oleks abi vaja. Aimasin, et see on mingi lavastus või katse. Peen perfonks, eks ole! Balti jaama poole asutades nägin veelgi lamajaid – Nunne tänaval, tunnelis –, nad olid võtnud mitmesuguseid poose, mis küllap pidid mõjuma ehmatavalt või traagiliselt. Minusse jäi aga hämming, mis ainult kasvas, kui pärast lugesin, et selle taga on üks Hollandi lavastaja, kes uurib ja vormib hirmu ning katastroofi ja tahab luua tänavapildis vastavaid olukordi. Miks see kõik mulle karvavõrdki korda ei läinud? Ma vaatasin maas lamavaid noori naisi ja mehi, nende moodsaid-puhtaid riideid, kus polnud tolmu- ega katastroofikübetki, polnud märkigi juhuslikkusest, saatuslikkusest, olid otsitud asendid, tehtud ilmed. No ei mõjunud. Ei olnud hirmus ega ehmatav ega ka naljakas mitte. Üleüldse ühtki tunnet ei tekkinud, küll aga küsimus: millega me õigupoolest tegeleme, mille peale oma aega ja raha kulutame?

 

TANEL PERN: Kutsikate tants auhinnakatla ümber

Ulmekirjandus, poliitika ja ühisteadvus internetiajastul

Arvutiajastu ühisteadvuse analüüsile pani juba aastakümneid enne interneti ülemaailmset levikut oma globaalküla kontseptsiooniga aluse Kanada meediateoreetik ja -visionäär Marshall McLuhan. McLuhan leidis 1964. aastal ilmunud teoses „Meedia mõistmine“ („Understanding Media“), et tehnoloogia areng ning suhtlemise üha vahetumaks muutumise tulemuseks on ühiskonna tagasipöördumine sinna, kust see alguse sai – külakogukonda –, kuid nüüd juba globaalsel tasandil. „Meie tänane kiirenemine,“ ütleb ta, „ei ole mitte aeglaselt keskmest väljapoole toimuv eksplosioon, vaid ainsa silmapilguga aset leidev implosioon ning ruumi ja funktsioonide ühtesulamine. Meie spetsialiseerunud ja fragmenteerunud, keskme ja piiriala suhetele ehituv tsivilisatsioon seisab järsku silmitsi kõigi oma mehaaniliste osade silmapilkse ümberkorraldamisega orgaaniliseks tervikuks. Just selline ongi globaalküla uus maailm.“

 

TRISTAN PRIIMÄGI: Võitlus tõemonopoli pärast

Tänavuse Cannes’i filmifestivali žürii otsused ei ole kunagi lahknenud sellisel määral kriitikute arvamusest.

Pühapäeva õhtul lõppes Cannes’i filmifestival tõelise elamusega: justkui oleks näinud tulnukate aeg luubis rünnakut Croisette’ile. Üks uskumatu otsus teise järel ja tseremoonia lõpuks oli selge, et kõik arvatavad favoriidid on mängust väljas.

 

ARNO OJA: Valdur Mikita ulguvad rehad

Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Sosinaid kartulikummardajate külast. Kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2008. 128 lk.

Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2013. 240 lk.

Valdur Mikita, Lindvistika ehk Metsa see lingvistika. Kujundanud Maite Kotta. Välgi metsad, 2015. 240 lk.

Rehadel vist on ükspuha, kas nad uluvad Mikiga või Mikita. Ent Valdur Mikita triloogias huugavad rehad täiel häälel, riisudes eurokoore alt välja unuma kippuva eesti pärimuskultuuri veel hõõguva sisemuse. Kuna kirja ja keele vahele ei saa panna võrdusmärki, siis on toda hõõgust võimalik kirjeldada üksnes metsiku lingvistika maagiliste sõnadega, kus keeb kultuuri nõiakatel ja mis asuvad teispool alfabeeti, omaette märgisüsteemis. Sisekõnes, piltkirjas, tantsus või vanaemade pajatustes. Muidugi ei piisa sellise mustri saamiseks ühest tillukesest rehast, olgugi abiks taevased jõud.

 

TÕNIS LUKAS: Metsa poole ehk Introverdiks sündinud, aga prohvetiks kasvanud

Mõtisklus Valdur Mikita raamatu „Lindvistika ehk Metsa see lingvistika“ teemadel

Valdur Mikita on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias („Metsik lingvistika“, „Lingvistiline mets“, „Lindvistika“) lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi: sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet („Lindvistika“, lk 53).

Niisiis on Mikita leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab. Iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see isekus ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida – metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samal ajal ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja.

 

KURMO KONSA: Otsides arengu algoritmi

Maailm muutub pidevalt. Inimesed sünnivad, kasvavad ja surevad, aastaajad vahelduvad, põllumaad kasvavad võssa ja võsa asemele kasvab mets. Miski ei püsi muutumatuna. Kas see igaühele nähtav muutumine on lõppude lõpuks vaid korduvate olekute taastulek või peitub selles ka mingi suunatus? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kogu olemasolev paigutada mingisugusele skaalale, mis võimaldaks eristada täiuslikumaid objekte vähem täiuslikest ehk keerukamaid vähem keerukatest ning näidata nende arengulist seost.

 

KARIN BACHMANN: Tiimiis nääb monda ehk Tiikävijäl on ütesa tiid

2015. aasta aasta teoks valisid tartlased Ihaste silla ja Idaringtee ehitamise (Ihaste sild valiti ka aasta betoonehitiseks). Hääletuses teiseks jäi samuti taristu: Aardla-Soinaste-Raudtee viie tee ristmiku ehitamine ringristmikuks. Pingereas alles viies oli kultuurisündmus (film „Supilinna salaselts“). 2014. aastal oli esikoha pälvinud Võidu silla renoveerimine ning 2013. aastal Lääneringtee ja Idaringtee esimese etapi valmimine. Tee on igapäevase liikumise vahendist tõusnud kultusobjektiks, aga samal ajal kaotanud poeesia, mis teeloleku juurde alati on kuulunud.

 

MERLE KARRO-KALBERG: Paindlike linnade ajastu

Aeg annab meile ülesandeid, mille lahendamiseks peame loobuma tavapärastest lahendusviisidest. Kliimamuutused, tervishoiusüsteemi ülalpidamine vananevas ühiskonnas ja suur rahvasteränd on vaid mõned neist proovikividest. Milliseid vahendeid on arhitektuuril vastuste pakkumiseks?

 

MARGUS MAIDLA: Teaduses ei sünni miski üleöö

Tänavu otsustas Eesti Teaduste Akadeemia juhatus autasustada Karl Schlossmani nimelise medaliga Tartu ülikooli arstiteaduskonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi füsioloogia professorit akadeemik Eero Vasarat. Sarnaselt medali nimikangelase Karl Schlossmanniga, kelle juhtimisel koostati omal ajal tuberkuloosi vastu võitlemise kava, on medali laureaat üks peamisi eelmise aasta algul teaduste akadeemia süvauuringute instituudis valminud tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse“ eestvedajaid. Eero Vasara tööd on tunnustatud 2004. aastal riigi teaduspreemiaga meditsiini alal ja Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeniga. Ta on akadeemikule kohaselt kibe käsi nii tippteaduses, noorte teadlaste juhendamises kui ka teaduse organiseerimises.

 

REET KASIK: Ise tehtud, hästi tehtud ehk uemaid tuletisi ja liitsõnu eesti keeles

Keele sõnavara muutub ja täieneb nii spontaanselt, et keegi ei jõua tekkivaid uusi sõnu kokku koguda ega sõnaraamatutes talletada. Vähem kui kümnendik eesti sõnadest on lihtsõnad, üle 90% on liitsõnad ja tuletised. Uusi lihtsõnu tuleb juurde põhiliselt laenudena, seevastu tuletisi ja liitsõnu moodustatakse tekstitegemise käigus üsna vabalt, nii et sageli on võimatu öelda, kes, kus ja millal neid esmakordselt kasutas. Mõned näited ajalehtedest.

Viie tunniga tegid teemeäralised pargi puhtaks. Lendame paariks päevaks Saksamaale laagerdama ja katsume sealt Austriasse rongitada. Kes tahaks ülepäeviti Kadrioru pargis kepikõndida? Lõkke ääres jorutati metsavendlikke laulukesi.

 

Arvustamisel

Köler Prize'i näitus

Mängufilm „Loominguline kontroll“

Mary Douglase „Puhtus ja oht“

„Mozartfest“ja ansambli U: Satie-maraton.

Eesti interpreetide kammerkontserdid Berliinis ja Tallinnas

Friedrich Nietzsche „Moraali genealoogiast : vaidluskiri“

Sõltumatu Tantsu Lava „All tomorrow’s parties“, Cabaret Rhizome’i „Aja materjal“ ja „Skaala surm“ Kanuti gildi saalis

Katja Kettu „Ööliblikas“

Rein Kelpmani näitus „Argipäevased illusioonid“, Huupi (Evelin Salumaa) näitus „Pearoog“ ja Edgar Tedresaare näitus „Teekond vabadusse ning Alar Tuule näitus „Mull“

Marta Stratskase maalinäitus „Võimalik“ Vaalas

Näitus „Face-to-face: Balti börsihoone lugu“ arhitektuurimuuseumis

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: