Tõnu Karjatse filmikomm. Meenuvad "Naerata ometi" ja "Olen väsinud vihkamast" ({{commentsTotal}})

"Pea püsti"

Emmanuelle Bercot' psühholoogiline draama "Pea püsti" toob meelde kaks kodumaist linatööd, mis tegelevad raskestikasvatatavate noortega: Hannes ja Renita Lintropi "Olen väsinud vihkamast" (1995) ja Leida Laiuse "Naerata ometi" (1985). Raske on võrdlustest hoiduda, sest hea ja toimiva, lihtsa ning mõjuva looga filmi puhul hakkad paratamatult mõtlema analoogide peale kodumaal.

Mingit otsa pidi lülitub sellesse ritta ka Anu Auna "Polaarpoiss" (2016), kuid Auna filmi rõhk on pigem inimestevahelistel suhetel kui üksikisiku ja sootsiumi vastandusel.

Rohkem näitlejana tuntud Bercot' "Pea püsti" pole noortefilm, ehkki seda võiks vabalt levitada ka noortefilmide festivalidel. "Pea püsti" ongi õnnestunud näide sellest, kuidas teha nii-öelda žanrideülest draamat, mis läheb korda erinevatele vanusegruppidele ja millega võib avada kasvõi Cannes'i filmifestivali.

"Pea püsti" protagonist on 16-aastane Malony (Rod Paradot), kes oma pidurdamatu loomuse ja vägivaldse käitumisega on sattunud pahuksisse võimudega ning keda ähvardab vanglakaristus. Malonyd püüavad päästa tema juhtumiga tegelev kohtunik Florence (Catherine Deneuve) ja poisile määratud pedagoog Yann (Benoit Magimel). Tutvumine talle loomult sarnase Tessiga (Diane Rouxel) toob Malony ellu olulise pöörde.

Mullu Cannes'is parima naispeaosaauhinnaga (osatäitmise eest filmis "Minu kuningas" ("Mon Roi", lavastaja Maiwenn, 2015)) premeeritud Emmanuelle Bercot teab, kuidas näitlejad mängima panna. Nuriseda võib režii ja stsenaariumi kallal, mille juures Bercot samuti tegev oli, kuid näitlejatöö viib üle ka neist madalatest karidest. Peategelast Malonyd mängiv Rod Paradot on toorelt natuurilt lähedane noorele Marlon Brandole, tema tahumatus tegelaskujus on altkulmupõrnitsevat James Deani ja pidurdamatut Vincent Casseli. Paradot'le on Malony roll debüüt filminäitlejana ja seda on Prantsusmaal juba ka hinnatud talendipreemiaga nii aastaauhindade Césaride jagamisel kui prantsusekeelsetele filmidele pühendatud Lumière'ide galal. 20aastane Paradot on ka Bercot' filmi suurim võit. Catherine Deneuve emaliku kohtunikuna ja Benoit Magimel poissi kasvatava pedagoogina on rohkem ootuspärased kehastused. Kõrvalosas mängib Malony süüdimatu ema meeldejäävaks Sara Forestier.

Teemadelt "Pea püsti" midagi uut ei paku, samas on iga lugu kuritegevusele kalduvatest noortest tehtud filmide eepilises universumis siiski omaette maailm ja Bercot' teos lisab siia meeldejääva armastusloo ja mõned südantmurdvad stseenid.

Lavastajana lähtub Bercot sotsiaalkriitilistele mängufilmidele omasest dokumentaalsest stiilist. Lugu antakse edasi võimalikult tõepäraselt, keskendudes eelkõige karakteritele. Operaator Guillaume Schiffman jääb kaameratöös tagasihoidlikuks ja peaaegu märkamatuks, näidates neutraalselt nii Malony armastuslugu kui suhteid võimuesindajate ja teiste kaakidega. Temaatiliselt rõhuasetuselt on Bercot humanistlik, vastandades ekstsessiivse käitumisega nooruki halastamatule võimuaparaadile. Nii Deneuve'i kehastatud kohtunik kui Magimeli pedagoog mõistavad, et vangla tähendaks vaid pöördumatut allakäiguspiraali ja nende eesmärk ongi lisada sellesse kuritegevust tootvasse keerisesse inimlikkust ning noor mees sealt välja tuua.

Mäng käib üle Malony pea – ühel pool on ta narkolembene ema, kes ei vastuta oma tegude eest, teisel halastamatu justiitssüsteem, mis eelistab pigem lapsed selliste vanemate juurest võõrandada. Bercot toob Malony natuuri kaudu välja sellises keskkonnas kasvanud laste sisemise lõhestatuse – neile on eluliselt oluline perekond koos selle mõistva toetuse ja suunava rolliga, seda saamata on nad õppinud välismaailmale näitama inimloomuse jõhkramat külge. Bercot viitab, et kuritegevuse kuristikust võib pääseda teatud tingimustel: eelkõige soodne asjaolude kokkulangemine, mis ilmneb mõistvas suhtumises ja hea tahtega kannatlikes inimestes, kel on voli teha noore inimese saatust mõjutavaid otsuseid. Pealegi tuleb alati loota väikestele imedele, mis meid ümbritsevad ja võimalustele, mis tuleb vaid ära tunda. Bercot annab lootust, et need imed on võimalikud ja vaatajal pole põhjust teda mitte uskuda.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.