Tõnu Karjatse filmikomm. Meenuvad "Naerata ometi" ja "Olen väsinud vihkamast" ({{commentsTotal}})

"Pea püsti"

Emmanuelle Bercot' psühholoogiline draama "Pea püsti" toob meelde kaks kodumaist linatööd, mis tegelevad raskestikasvatatavate noortega: Hannes ja Renita Lintropi "Olen väsinud vihkamast" (1995) ja Leida Laiuse "Naerata ometi" (1985). Raske on võrdlustest hoiduda, sest hea ja toimiva, lihtsa ning mõjuva looga filmi puhul hakkad paratamatult mõtlema analoogide peale kodumaal.

Mingit otsa pidi lülitub sellesse ritta ka Anu Auna "Polaarpoiss" (2016), kuid Auna filmi rõhk on pigem inimestevahelistel suhetel kui üksikisiku ja sootsiumi vastandusel.

Rohkem näitlejana tuntud Bercot' "Pea püsti" pole noortefilm, ehkki seda võiks vabalt levitada ka noortefilmide festivalidel. "Pea püsti" ongi õnnestunud näide sellest, kuidas teha nii-öelda žanrideülest draamat, mis läheb korda erinevatele vanusegruppidele ja millega võib avada kasvõi Cannes'i filmifestivali.

"Pea püsti" protagonist on 16-aastane Malony (Rod Paradot), kes oma pidurdamatu loomuse ja vägivaldse käitumisega on sattunud pahuksisse võimudega ning keda ähvardab vanglakaristus. Malonyd püüavad päästa tema juhtumiga tegelev kohtunik Florence (Catherine Deneuve) ja poisile määratud pedagoog Yann (Benoit Magimel). Tutvumine talle loomult sarnase Tessiga (Diane Rouxel) toob Malony ellu olulise pöörde.

Mullu Cannes'is parima naispeaosaauhinnaga (osatäitmise eest filmis "Minu kuningas" ("Mon Roi", lavastaja Maiwenn, 2015)) premeeritud Emmanuelle Bercot teab, kuidas näitlejad mängima panna. Nuriseda võib režii ja stsenaariumi kallal, mille juures Bercot samuti tegev oli, kuid näitlejatöö viib üle ka neist madalatest karidest. Peategelast Malonyd mängiv Rod Paradot on toorelt natuurilt lähedane noorele Marlon Brandole, tema tahumatus tegelaskujus on altkulmupõrnitsevat James Deani ja pidurdamatut Vincent Casseli. Paradot'le on Malony roll debüüt filminäitlejana ja seda on Prantsusmaal juba ka hinnatud talendipreemiaga nii aastaauhindade Césaride jagamisel kui prantsusekeelsetele filmidele pühendatud Lumière'ide galal. 20aastane Paradot on ka Bercot' filmi suurim võit. Catherine Deneuve emaliku kohtunikuna ja Benoit Magimel poissi kasvatava pedagoogina on rohkem ootuspärased kehastused. Kõrvalosas mängib Malony süüdimatu ema meeldejäävaks Sara Forestier.

Teemadelt "Pea püsti" midagi uut ei paku, samas on iga lugu kuritegevusele kalduvatest noortest tehtud filmide eepilises universumis siiski omaette maailm ja Bercot' teos lisab siia meeldejääva armastusloo ja mõned südantmurdvad stseenid.

Lavastajana lähtub Bercot sotsiaalkriitilistele mängufilmidele omasest dokumentaalsest stiilist. Lugu antakse edasi võimalikult tõepäraselt, keskendudes eelkõige karakteritele. Operaator Guillaume Schiffman jääb kaameratöös tagasihoidlikuks ja peaaegu märkamatuks, näidates neutraalselt nii Malony armastuslugu kui suhteid võimuesindajate ja teiste kaakidega. Temaatiliselt rõhuasetuselt on Bercot humanistlik, vastandades ekstsessiivse käitumisega nooruki halastamatule võimuaparaadile. Nii Deneuve'i kehastatud kohtunik kui Magimeli pedagoog mõistavad, et vangla tähendaks vaid pöördumatut allakäiguspiraali ja nende eesmärk ongi lisada sellesse kuritegevust tootvasse keerisesse inimlikkust ning noor mees sealt välja tuua.

Mäng käib üle Malony pea – ühel pool on ta narkolembene ema, kes ei vastuta oma tegude eest, teisel halastamatu justiitssüsteem, mis eelistab pigem lapsed selliste vanemate juurest võõrandada. Bercot toob Malony natuuri kaudu välja sellises keskkonnas kasvanud laste sisemise lõhestatuse – neile on eluliselt oluline perekond koos selle mõistva toetuse ja suunava rolliga, seda saamata on nad õppinud välismaailmale näitama inimloomuse jõhkramat külge. Bercot viitab, et kuritegevuse kuristikust võib pääseda teatud tingimustel: eelkõige soodne asjaolude kokkulangemine, mis ilmneb mõistvas suhtumises ja hea tahtega kannatlikes inimestes, kel on voli teha noore inimese saatust mõjutavaid otsuseid. Pealegi tuleb alati loota väikestele imedele, mis meid ümbritsevad ja võimalustele, mis tuleb vaid ära tunda. Bercot annab lootust, et need imed on võimalikud ja vaatajal pole põhjust teda mitte uskuda.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: