Tõnu Karjatse filmikomm. Meenuvad "Naerata ometi" ja "Olen väsinud vihkamast" ({{commentsTotal}})

"Pea püsti"

Emmanuelle Bercot' psühholoogiline draama "Pea püsti" toob meelde kaks kodumaist linatööd, mis tegelevad raskestikasvatatavate noortega: Hannes ja Renita Lintropi "Olen väsinud vihkamast" (1995) ja Leida Laiuse "Naerata ometi" (1985). Raske on võrdlustest hoiduda, sest hea ja toimiva, lihtsa ning mõjuva looga filmi puhul hakkad paratamatult mõtlema analoogide peale kodumaal.

Mingit otsa pidi lülitub sellesse ritta ka Anu Auna "Polaarpoiss" (2016), kuid Auna filmi rõhk on pigem inimestevahelistel suhetel kui üksikisiku ja sootsiumi vastandusel.

Rohkem näitlejana tuntud Bercot' "Pea püsti" pole noortefilm, ehkki seda võiks vabalt levitada ka noortefilmide festivalidel. "Pea püsti" ongi õnnestunud näide sellest, kuidas teha nii-öelda žanrideülest draamat, mis läheb korda erinevatele vanusegruppidele ja millega võib avada kasvõi Cannes'i filmifestivali.

"Pea püsti" protagonist on 16-aastane Malony (Rod Paradot), kes oma pidurdamatu loomuse ja vägivaldse käitumisega on sattunud pahuksisse võimudega ning keda ähvardab vanglakaristus. Malonyd püüavad päästa tema juhtumiga tegelev kohtunik Florence (Catherine Deneuve) ja poisile määratud pedagoog Yann (Benoit Magimel). Tutvumine talle loomult sarnase Tessiga (Diane Rouxel) toob Malony ellu olulise pöörde.

Mullu Cannes'is parima naispeaosaauhinnaga (osatäitmise eest filmis "Minu kuningas" ("Mon Roi", lavastaja Maiwenn, 2015)) premeeritud Emmanuelle Bercot teab, kuidas näitlejad mängima panna. Nuriseda võib režii ja stsenaariumi kallal, mille juures Bercot samuti tegev oli, kuid näitlejatöö viib üle ka neist madalatest karidest. Peategelast Malonyd mängiv Rod Paradot on toorelt natuurilt lähedane noorele Marlon Brandole, tema tahumatus tegelaskujus on altkulmupõrnitsevat James Deani ja pidurdamatut Vincent Casseli. Paradot'le on Malony roll debüüt filminäitlejana ja seda on Prantsusmaal juba ka hinnatud talendipreemiaga nii aastaauhindade Césaride jagamisel kui prantsusekeelsetele filmidele pühendatud Lumière'ide galal. 20aastane Paradot on ka Bercot' filmi suurim võit. Catherine Deneuve emaliku kohtunikuna ja Benoit Magimel poissi kasvatava pedagoogina on rohkem ootuspärased kehastused. Kõrvalosas mängib Malony süüdimatu ema meeldejäävaks Sara Forestier.

Teemadelt "Pea püsti" midagi uut ei paku, samas on iga lugu kuritegevusele kalduvatest noortest tehtud filmide eepilises universumis siiski omaette maailm ja Bercot' teos lisab siia meeldejääva armastusloo ja mõned südantmurdvad stseenid.

Lavastajana lähtub Bercot sotsiaalkriitilistele mängufilmidele omasest dokumentaalsest stiilist. Lugu antakse edasi võimalikult tõepäraselt, keskendudes eelkõige karakteritele. Operaator Guillaume Schiffman jääb kaameratöös tagasihoidlikuks ja peaaegu märkamatuks, näidates neutraalselt nii Malony armastuslugu kui suhteid võimuesindajate ja teiste kaakidega. Temaatiliselt rõhuasetuselt on Bercot humanistlik, vastandades ekstsessiivse käitumisega nooruki halastamatule võimuaparaadile. Nii Deneuve'i kehastatud kohtunik kui Magimeli pedagoog mõistavad, et vangla tähendaks vaid pöördumatut allakäiguspiraali ja nende eesmärk ongi lisada sellesse kuritegevust tootvasse keerisesse inimlikkust ning noor mees sealt välja tuua.

Mäng käib üle Malony pea – ühel pool on ta narkolembene ema, kes ei vastuta oma tegude eest, teisel halastamatu justiitssüsteem, mis eelistab pigem lapsed selliste vanemate juurest võõrandada. Bercot toob Malony natuuri kaudu välja sellises keskkonnas kasvanud laste sisemise lõhestatuse – neile on eluliselt oluline perekond koos selle mõistva toetuse ja suunava rolliga, seda saamata on nad õppinud välismaailmale näitama inimloomuse jõhkramat külge. Bercot viitab, et kuritegevuse kuristikust võib pääseda teatud tingimustel: eelkõige soodne asjaolude kokkulangemine, mis ilmneb mõistvas suhtumises ja hea tahtega kannatlikes inimestes, kel on voli teha noore inimese saatust mõjutavaid otsuseid. Pealegi tuleb alati loota väikestele imedele, mis meid ümbritsevad ja võimalustele, mis tuleb vaid ära tunda. Bercot annab lootust, et need imed on võimalikud ja vaatajal pole põhjust teda mitte uskuda.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk