Arhitekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil: vastuvõtt on olnud väga palav ({{commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar avas täna 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti paviljoni. Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Balti paviljon asub spordihoones, mis on väga strateegilise koha peal ja kõik inimesed, kes on teel kuraatorinäitusele, jalutavad Balti paviljonist mööda ja astuvad sealt läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme selle täiesti pea peale pööranud, see on tundmatuseni muutunud, isegi kohalikud inimesed ei tunne enam maja ära. Kõik on ilusasti valmis ja vastuvõtt on olnud väga palav nii kunsti- kui ka kultuurivaldkonnas ja kohalikus Veneetsia kogukonnas," rääkis arhitekt Johan Tali.

Esmakordne Baltimaade ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eesti, Läti ja Leedu loovisikute ja organisatsioonide teadmised ja loomingu. Märksõnad inerts, tegelikkus, regioon, horisont ja tsivilisatsioon pakuvad põneva sissevaate Balti regioonis toimunud muutustesse viimastel aastakümnetel.

"Kontseptuaalne mõte on vaadata natukene teise pilguga ühte suurt territooriumi, mitte riigipiiride piires, vaid minna kaugemale. Ruum ei tunne riigipiire, see on inimeste poolt sinna pandud. Meie eesmärk on pakkuda erinevaid vaatenurki, kuidas võiks edasi arendada uut arhitektuuri," selgitas Tali.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul annab Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemine meie arhitektidele ja kuraatoritele väga väärtusliku rahvusvahelise kogemuse. "Baltimaade ühispaviljon märgib meie kultuuriruumi avatust ja võimet rääkida kaasa elukeskkonna arendamise küsimustes mitte ainult selles regioonis, vaid laiemal rahvusvahelisel tasandil. See aitab mõista, kuidas meie praktika elukeskkonna arendamisel erineb teiste riikide tavadest," rääkis Saar. Minister lisas, et hea arhitektuur nõuab loojalt samaaegselt nii reaalsustaju kui ka kujutlusvõimet ning Balti paviljon esitleb köitvalt mõlemat.

Balti riikide väljapanek keskendub täpsemalt sellele, kuidas meie piirkonna areng suhestub arhitektuuris ja linnaehituses ning keskkonnakaitses ja innovatsioonis mujal maailmas toimuvaga. Näitusel on keskmes kolme riigi ühised keskkonda mõjutavad ettevõtmised nagu Rail Balticu raudteeprojekt, ligipääs Läänemere veeteedele või ka energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega.

Näituse rahvusvahelises kuraatormeeskonnas esindab Eestit arhitekt Johan Tali. Balti Paviljoni Eesti komissar on Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskusest, produtsent on Eesti Arhitektuurikeskus ning projektijuht Karin Kahre. Näituseprojekt osutus valituks igas Balti riigis toimunud avatud kuraatorvõistluse tulemusena.

Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Toimetaja: Kaspar Viilup/Rutt Ernits



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: