Arhitekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil: vastuvõtt on olnud väga palav ({{commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar avas täna 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti paviljoni. Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Balti paviljon asub spordihoones, mis on väga strateegilise koha peal ja kõik inimesed, kes on teel kuraatorinäitusele, jalutavad Balti paviljonist mööda ja astuvad sealt läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme selle täiesti pea peale pööranud, see on tundmatuseni muutunud, isegi kohalikud inimesed ei tunne enam maja ära. Kõik on ilusasti valmis ja vastuvõtt on olnud väga palav nii kunsti- kui ka kultuurivaldkonnas ja kohalikus Veneetsia kogukonnas," rääkis arhitekt Johan Tali.

Esmakordne Baltimaade ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eesti, Läti ja Leedu loovisikute ja organisatsioonide teadmised ja loomingu. Märksõnad inerts, tegelikkus, regioon, horisont ja tsivilisatsioon pakuvad põneva sissevaate Balti regioonis toimunud muutustesse viimastel aastakümnetel.

"Kontseptuaalne mõte on vaadata natukene teise pilguga ühte suurt territooriumi, mitte riigipiiride piires, vaid minna kaugemale. Ruum ei tunne riigipiire, see on inimeste poolt sinna pandud. Meie eesmärk on pakkuda erinevaid vaatenurki, kuidas võiks edasi arendada uut arhitektuuri," selgitas Tali.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul annab Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemine meie arhitektidele ja kuraatoritele väga väärtusliku rahvusvahelise kogemuse. "Baltimaade ühispaviljon märgib meie kultuuriruumi avatust ja võimet rääkida kaasa elukeskkonna arendamise küsimustes mitte ainult selles regioonis, vaid laiemal rahvusvahelisel tasandil. See aitab mõista, kuidas meie praktika elukeskkonna arendamisel erineb teiste riikide tavadest," rääkis Saar. Minister lisas, et hea arhitektuur nõuab loojalt samaaegselt nii reaalsustaju kui ka kujutlusvõimet ning Balti paviljon esitleb köitvalt mõlemat.

Balti riikide väljapanek keskendub täpsemalt sellele, kuidas meie piirkonna areng suhestub arhitektuuris ja linnaehituses ning keskkonnakaitses ja innovatsioonis mujal maailmas toimuvaga. Näitusel on keskmes kolme riigi ühised keskkonda mõjutavad ettevõtmised nagu Rail Balticu raudteeprojekt, ligipääs Läänemere veeteedele või ka energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega.

Näituse rahvusvahelises kuraatormeeskonnas esindab Eestit arhitekt Johan Tali. Balti Paviljoni Eesti komissar on Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskusest, produtsent on Eesti Arhitektuurikeskus ning projektijuht Karin Kahre. Näituseprojekt osutus valituks igas Balti riigis toimunud avatud kuraatorvõistluse tulemusena.

Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Toimetaja: Kaspar Viilup/Rutt Ernits



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.