Arhitekt Veneetsia arhitektuuribiennaalil: vastuvõtt on olnud väga palav ({{commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar avas täna 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti paviljoni. Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Balti paviljon asub spordihoones, mis on väga strateegilise koha peal ja kõik inimesed, kes on teel kuraatorinäitusele, jalutavad Balti paviljonist mööda ja astuvad sealt läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme selle täiesti pea peale pööranud, see on tundmatuseni muutunud, isegi kohalikud inimesed ei tunne enam maja ära. Kõik on ilusasti valmis ja vastuvõtt on olnud väga palav nii kunsti- kui ka kultuurivaldkonnas ja kohalikus Veneetsia kogukonnas," rääkis arhitekt Johan Tali.

Esmakordne Baltimaade ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eesti, Läti ja Leedu loovisikute ja organisatsioonide teadmised ja loomingu. Märksõnad inerts, tegelikkus, regioon, horisont ja tsivilisatsioon pakuvad põneva sissevaate Balti regioonis toimunud muutustesse viimastel aastakümnetel.

"Kontseptuaalne mõte on vaadata natukene teise pilguga ühte suurt territooriumi, mitte riigipiiride piires, vaid minna kaugemale. Ruum ei tunne riigipiire, see on inimeste poolt sinna pandud. Meie eesmärk on pakkuda erinevaid vaatenurki, kuidas võiks edasi arendada uut arhitektuuri," selgitas Tali.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul annab Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemine meie arhitektidele ja kuraatoritele väga väärtusliku rahvusvahelise kogemuse. "Baltimaade ühispaviljon märgib meie kultuuriruumi avatust ja võimet rääkida kaasa elukeskkonna arendamise küsimustes mitte ainult selles regioonis, vaid laiemal rahvusvahelisel tasandil. See aitab mõista, kuidas meie praktika elukeskkonna arendamisel erineb teiste riikide tavadest," rääkis Saar. Minister lisas, et hea arhitektuur nõuab loojalt samaaegselt nii reaalsustaju kui ka kujutlusvõimet ning Balti paviljon esitleb köitvalt mõlemat.

Balti riikide väljapanek keskendub täpsemalt sellele, kuidas meie piirkonna areng suhestub arhitektuuris ja linnaehituses ning keskkonnakaitses ja innovatsioonis mujal maailmas toimuvaga. Näitusel on keskmes kolme riigi ühised keskkonda mõjutavad ettevõtmised nagu Rail Balticu raudteeprojekt, ligipääs Läänemere veeteedele või ka energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega.

Näituse rahvusvahelises kuraatormeeskonnas esindab Eestit arhitekt Johan Tali. Balti Paviljoni Eesti komissar on Raul Järg Eesti Arhitektuurikeskusest, produtsent on Eesti Arhitektuurikeskus ning projektijuht Karin Kahre. Näituseprojekt osutus valituks igas Balti riigis toimunud avatud kuraatorvõistluse tulemusena.

Kolme riigi arhitektuuriloo kujunemist ja tulevikku avav väljapanek jääb vaadata novembri lõpuni.

Toimetaja: Kaspar Viilup/Rutt Ernits



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?