Suveteatri hooaja avab lavastus "Rästik" ({{commentsTotal}})

26. mail algab oodatud suveteatri hooaeg lavastusega "Rästik", mis esietendub Tallinna südalinnas, Lennuki tänaval asuvas muinsuskaitsealuses mahajäetud puitvillas.

"Rästik" on lugu naisest, kellel raputavate ajaloosündmuste ja isiklike tragöödiate keerises tuleb ussina nahka vahetades korduvalt alustada uut elu, vahendas "Aktuaalne kaamera". Lavastuse eelkäijaks on ligi nelikümmend aastat tagasi Noorsooteatris etendunud Mati Undi lavastus "Rästiku pihtimus", mille aluseks oli Aleksei Tolstoi jutustus "Siug" - toonases lavastuses mängis end Eesti teatri ajalukku Marje Metsur. Nüüdsele versioonile on lisatud katkendid Ene Mihkelsoni romaanist "Korter" ja Paavst Innocentius III tekst "Inimolu viletsusest".

Mihkelsoni ühiskorterisse asetatuna hakkab Olga Zotova saatust määrama konkreetne tuba, milles on salvestunud eelmiste ja praeguste elanike kehtestatud aegruum. Marje Metsuri arvates on loo sõnum inimeste vajadus ilu ja helluse järele hoolimata ümber valitsevast kurjusest ja õelusest. "Praegu on tõesti maailmas olukord, et ma kardan sõda - ma ei ole seda kunagi varem kartnud , aga nüüd on tunne, et äkki keegi hull vajutab nupule;" kinnitas Metsur ja lisas, et ometi on elu nii ilus.

Maarja Miti jaoks on lavastus osa tema doktoritööst, mis uurib häält kui näitleja töövahendit. "Ma lugesin Pille-Riin Purje mälestust eelmisest lavastusest, kust mulle jäi kõrva, kuidas ta kirjeldas Marje häält, mis oleks nagu tulekahjus kannatada saanud," ütles Maarja Mitt ning tõdes, et Metsuri hääl on aastatega veel sügavamaks muutunud ja selles on palju värve ja jõudu. "See on tõesti inspireeriv, kuidas inimene valdab oma pilli nagu tõeline meister."

Lavastust "Rästik" mängitakse Tallinnas Lennuki tänava puitvillas kokku kümme korda mais ja juunis.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: