Suri telerežissöör ja -lavastaja Virve Koppel  ({{commentsTotal}})

Meenutab Virve Koppel
Meenutab Virve Koppel Autor/allikas: err

Meie seast lahkus pikaaegne ETV telerežissöör ja -lavastaja Virve Koppel (07.10.1931-26.05.2016). Tema käe all jõudsid teleekraanile uudsed reportaazisaated koos Rein Karemäega, paarkümmend telefilmi ning hulganisti teleklassikasse kinnistunud lastelavastusi.

Virve Koppel tudeeris 1947. aastast kuni 1951. aastani Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 1951–1956 jätkas ta õpinguid Moskvas A. V. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS) teatriteaduse osakonnas.

Seejärel asus Koppel tööle Eesti Televisiooni, kus töötas 1989. aastani (algul toimetajana, 1956–1963 ja 1964–1971 režissöörina ning 1971. aastast Eesti Televisioon noorte-lastesaadete toimetuse pearežissöörina). Tema käe all on valminud vähemalt tosinkond lastelavastust ja paarkümmend telefilmi. Virve Koppel oli Rein Karemäe paljude saadete režissöör: "Võõrastele sissepääs keelatud" (1965-68), "Kolmnurk" (1965-67), "Kahe näoga reportaaž" (1968–70), "Reportaaž ratastel" (1968–75), "Reporter vahetab elukutset" (1970) jpt. 1975 anti Virve Koppelile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

1975. aastast ehitati kümne aasta jooksul Kadriorgu lumelinnakuid. Idee autor oli telerežissöör Virve Koppel.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: