Donna Leon: lapsehoidjaühiskond tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde ({{commentsTotal}})

Kirjandusfestival Head Read tõi Tallinnasse kokku kuulsaid literaate meilt ja mujalt. Teiste hulgas saabus Eestimaa pealinna ka üks tänapäeva tuntuimaid krimikirjanikke, populaarsete komissar Brunetti lugude autor Donna Leon.

Kuulus krimikirjanik rääkis saates "Aktuaalne kaamera. Nädal" toimetaja Arni Alandiga Brunetti lugudest ja neile värvika tausta moodustavast itaallaste ellusuhtumisest.

Brunetti lugude sündmuspaik on Veneetsia - linn, kus USA päritolu Leon ka ise elab. Tahtmisega seal rahulikult edasi elada selgitab ta ka oma kuulsat, kuid ekstsentrilisena tunduvat soovi, et Brunetti lugusid tema eluajal Itaalia keelde tõlkida ei tohi.

"Nii kaua, kui ma saan vältida kuulsaks saamist seal, kus ma elan, seni ma seda väldin, sest ma pole veel kunagi näinud sellest kellelegi midagi head tõusmas. Mõned inimesed on pärast kuulsaks saamist rahule ka jäetud, teised jällegi mitte. Sestap, kuni ma saan vältida seda kiusatust, seni pean ma paremaks nii toimida," selgitas kirjanik.

Brunetti lugudes ei võidutse õiglus kohtusaalis, vaid lood leiavad enamasti lahenduse Brunetti krahvist äia sekkumisel. Autori sõnul peegeldab see maailma tegelikkust, kus piisavalt mõjukad pahad pea kunagi õiglast karistust ei saa.

"Pinochet suri õnnelikult kodus voodis. Mul on meeles üks pilt, kuidas Pinochet saab paavsti käest oblaadi, saab armulauda, ajal, mil ta vastutas Tšiili valitsuse hävitamise eest. Minu arust on see hea näide tegelikkuse kohta. Me võime öelda, et on suurepärane, kui kõik pahad pannakse vangi, aga kus seda tegelikult juhtub? Nimetage mulle mõni kuulus poliitik või väga-väga jõukas isik, kes on vangi pandud," rääkis ta.

Leoni romaanidest vastu vaatav Veneetsia mõnus tegelikkus on aga miski, mis protestantliku Põhja-Euroopa, paraku ka Eesti ühiskonnast järjest enam kaduma kipub. Siin kaldutakse kõike järsult reguleerima, paljutki mõnusat, kuid tervisele kahjulikku lihtsalt ära keelama. Leoni hinnangul võib taoline lapsehoidjaühiskond probleemide lahendamise asemel neid juurde tekitada.

"Võtta lonks oma isa veini, ma arvan, et see on miski, mida enamik lapsi tahab teha ja teebki, kui vanemad lubavad. Ja ma arvan, et kui lapsed kasvavad üles segaste ideedega joomisest, kui see ära keelatakse, nagu inglased ja iirlased üritavad teha, tekkib väga tõsiseid probleeme alkoholismiga, nagu inglastel ja iirlastel ka on. Itaallastel ei ole,"
põhjendas ta.

Järskude keeldude asemel on tunnustatud kirjaniku meelest palju targem lõimida lapsed täiskasvanute seltskonda, kus nad ise õpivad elust aru saama.

"Itaallastel on kinnisidee toidust, söömisest. See on nende jaoks kesksel kohal. Einestamine, eriti koos perekonna ja sõpradega, on möödapääsmatu hea elu jaoks. Ja kui sa siis võtad einet koos oma perekonnaga, läheb käima protsess, mille käigus lapsed õpivad mitte ainult kuidas süüa, mitte metslaste kombel vaid tsiviliseeritud inimeste kombel, noa ja kahvliga ja toitu tükeldades, vaid nad pühendatakse ka täiskasvanute vestlusse. Nad kuulevad kaht täiskasvanut, kolme täiskasvanut, nelja täiskasvanut, viit täiskasvanut. Nad kuulevad täiskasvanute vestlust. Niimoodi on nad juba väikeste lastena kaasatud olukorda, milles võimukad inimesed, vanemad, vanavanemad, räägivad probleemidest, asjadest," arutles Leon.

Donna Leon paneb eestlastele südamele, et nad ühiste perelõunate traditsiooni - seal, kus see veel säilinud on - välja surra ei laseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: