Donna Leon: lapsehoidjaühiskond tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde ({{commentsTotal}})

Kirjandusfestival Head Read tõi Tallinnasse kokku kuulsaid literaate meilt ja mujalt. Teiste hulgas saabus Eestimaa pealinna ka üks tänapäeva tuntuimaid krimikirjanikke, populaarsete komissar Brunetti lugude autor Donna Leon.

Kuulus krimikirjanik rääkis saates "Aktuaalne kaamera. Nädal" toimetaja Arni Alandiga Brunetti lugudest ja neile värvika tausta moodustavast itaallaste ellusuhtumisest.

Brunetti lugude sündmuspaik on Veneetsia - linn, kus USA päritolu Leon ka ise elab. Tahtmisega seal rahulikult edasi elada selgitab ta ka oma kuulsat, kuid ekstsentrilisena tunduvat soovi, et Brunetti lugusid tema eluajal Itaalia keelde tõlkida ei tohi.

"Nii kaua, kui ma saan vältida kuulsaks saamist seal, kus ma elan, seni ma seda väldin, sest ma pole veel kunagi näinud sellest kellelegi midagi head tõusmas. Mõned inimesed on pärast kuulsaks saamist rahule ka jäetud, teised jällegi mitte. Sestap, kuni ma saan vältida seda kiusatust, seni pean ma paremaks nii toimida," selgitas kirjanik.

Brunetti lugudes ei võidutse õiglus kohtusaalis, vaid lood leiavad enamasti lahenduse Brunetti krahvist äia sekkumisel. Autori sõnul peegeldab see maailma tegelikkust, kus piisavalt mõjukad pahad pea kunagi õiglast karistust ei saa.

"Pinochet suri õnnelikult kodus voodis. Mul on meeles üks pilt, kuidas Pinochet saab paavsti käest oblaadi, saab armulauda, ajal, mil ta vastutas Tšiili valitsuse hävitamise eest. Minu arust on see hea näide tegelikkuse kohta. Me võime öelda, et on suurepärane, kui kõik pahad pannakse vangi, aga kus seda tegelikult juhtub? Nimetage mulle mõni kuulus poliitik või väga-väga jõukas isik, kes on vangi pandud," rääkis ta.

Leoni romaanidest vastu vaatav Veneetsia mõnus tegelikkus on aga miski, mis protestantliku Põhja-Euroopa, paraku ka Eesti ühiskonnast järjest enam kaduma kipub. Siin kaldutakse kõike järsult reguleerima, paljutki mõnusat, kuid tervisele kahjulikku lihtsalt ära keelama. Leoni hinnangul võib taoline lapsehoidjaühiskond probleemide lahendamise asemel neid juurde tekitada.

"Võtta lonks oma isa veini, ma arvan, et see on miski, mida enamik lapsi tahab teha ja teebki, kui vanemad lubavad. Ja ma arvan, et kui lapsed kasvavad üles segaste ideedega joomisest, kui see ära keelatakse, nagu inglased ja iirlased üritavad teha, tekkib väga tõsiseid probleeme alkoholismiga, nagu inglastel ja iirlastel ka on. Itaallastel ei ole,"
põhjendas ta.

Järskude keeldude asemel on tunnustatud kirjaniku meelest palju targem lõimida lapsed täiskasvanute seltskonda, kus nad ise õpivad elust aru saama.

"Itaallastel on kinnisidee toidust, söömisest. See on nende jaoks kesksel kohal. Einestamine, eriti koos perekonna ja sõpradega, on möödapääsmatu hea elu jaoks. Ja kui sa siis võtad einet koos oma perekonnaga, läheb käima protsess, mille käigus lapsed õpivad mitte ainult kuidas süüa, mitte metslaste kombel vaid tsiviliseeritud inimeste kombel, noa ja kahvliga ja toitu tükeldades, vaid nad pühendatakse ka täiskasvanute vestlusse. Nad kuulevad kaht täiskasvanut, kolme täiskasvanut, nelja täiskasvanut, viit täiskasvanut. Nad kuulevad täiskasvanute vestlust. Niimoodi on nad juba väikeste lastena kaasatud olukorda, milles võimukad inimesed, vanemad, vanavanemad, räägivad probleemidest, asjadest," arutles Leon.

Donna Leon paneb eestlastele südamele, et nad ühiste perelõunate traditsiooni - seal, kus see veel säilinud on - välja surra ei laseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.