Donna Leon: lapsehoidjaühiskond tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde ({{commentsTotal}})

Kirjandusfestival Head Read tõi Tallinnasse kokku kuulsaid literaate meilt ja mujalt. Teiste hulgas saabus Eestimaa pealinna ka üks tänapäeva tuntuimaid krimikirjanikke, populaarsete komissar Brunetti lugude autor Donna Leon.

Kuulus krimikirjanik rääkis saates "Aktuaalne kaamera. Nädal" toimetaja Arni Alandiga Brunetti lugudest ja neile värvika tausta moodustavast itaallaste ellusuhtumisest.

Brunetti lugude sündmuspaik on Veneetsia - linn, kus USA päritolu Leon ka ise elab. Tahtmisega seal rahulikult edasi elada selgitab ta ka oma kuulsat, kuid ekstsentrilisena tunduvat soovi, et Brunetti lugusid tema eluajal Itaalia keelde tõlkida ei tohi.

"Nii kaua, kui ma saan vältida kuulsaks saamist seal, kus ma elan, seni ma seda väldin, sest ma pole veel kunagi näinud sellest kellelegi midagi head tõusmas. Mõned inimesed on pärast kuulsaks saamist rahule ka jäetud, teised jällegi mitte. Sestap, kuni ma saan vältida seda kiusatust, seni pean ma paremaks nii toimida," selgitas kirjanik.

Brunetti lugudes ei võidutse õiglus kohtusaalis, vaid lood leiavad enamasti lahenduse Brunetti krahvist äia sekkumisel. Autori sõnul peegeldab see maailma tegelikkust, kus piisavalt mõjukad pahad pea kunagi õiglast karistust ei saa.

"Pinochet suri õnnelikult kodus voodis. Mul on meeles üks pilt, kuidas Pinochet saab paavsti käest oblaadi, saab armulauda, ajal, mil ta vastutas Tšiili valitsuse hävitamise eest. Minu arust on see hea näide tegelikkuse kohta. Me võime öelda, et on suurepärane, kui kõik pahad pannakse vangi, aga kus seda tegelikult juhtub? Nimetage mulle mõni kuulus poliitik või väga-väga jõukas isik, kes on vangi pandud," rääkis ta.

Leoni romaanidest vastu vaatav Veneetsia mõnus tegelikkus on aga miski, mis protestantliku Põhja-Euroopa, paraku ka Eesti ühiskonnast järjest enam kaduma kipub. Siin kaldutakse kõike järsult reguleerima, paljutki mõnusat, kuid tervisele kahjulikku lihtsalt ära keelama. Leoni hinnangul võib taoline lapsehoidjaühiskond probleemide lahendamise asemel neid juurde tekitada.

"Võtta lonks oma isa veini, ma arvan, et see on miski, mida enamik lapsi tahab teha ja teebki, kui vanemad lubavad. Ja ma arvan, et kui lapsed kasvavad üles segaste ideedega joomisest, kui see ära keelatakse, nagu inglased ja iirlased üritavad teha, tekkib väga tõsiseid probleeme alkoholismiga, nagu inglastel ja iirlastel ka on. Itaallastel ei ole,"
põhjendas ta.

Järskude keeldude asemel on tunnustatud kirjaniku meelest palju targem lõimida lapsed täiskasvanute seltskonda, kus nad ise õpivad elust aru saama.

"Itaallastel on kinnisidee toidust, söömisest. See on nende jaoks kesksel kohal. Einestamine, eriti koos perekonna ja sõpradega, on möödapääsmatu hea elu jaoks. Ja kui sa siis võtad einet koos oma perekonnaga, läheb käima protsess, mille käigus lapsed õpivad mitte ainult kuidas süüa, mitte metslaste kombel vaid tsiviliseeritud inimeste kombel, noa ja kahvliga ja toitu tükeldades, vaid nad pühendatakse ka täiskasvanute vestlusse. Nad kuulevad kaht täiskasvanut, kolme täiskasvanut, nelja täiskasvanut, viit täiskasvanut. Nad kuulevad täiskasvanute vestlust. Niimoodi on nad juba väikeste lastena kaasatud olukorda, milles võimukad inimesed, vanemad, vanavanemad, räägivad probleemidest, asjadest," arutles Leon.

Donna Leon paneb eestlastele südamele, et nad ühiste perelõunate traditsiooni - seal, kus see veel säilinud on - välja surra ei laseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: