Donna Leon: lapsehoidjaühiskond tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde ({{commentsTotal}})

Kirjandusfestival Head Read tõi Tallinnasse kokku kuulsaid literaate meilt ja mujalt. Teiste hulgas saabus Eestimaa pealinna ka üks tänapäeva tuntuimaid krimikirjanikke, populaarsete komissar Brunetti lugude autor Donna Leon.

Kuulus krimikirjanik rääkis saates "Aktuaalne kaamera. Nädal" toimetaja Arni Alandiga Brunetti lugudest ja neile värvika tausta moodustavast itaallaste ellusuhtumisest.

Brunetti lugude sündmuspaik on Veneetsia - linn, kus USA päritolu Leon ka ise elab. Tahtmisega seal rahulikult edasi elada selgitab ta ka oma kuulsat, kuid ekstsentrilisena tunduvat soovi, et Brunetti lugusid tema eluajal Itaalia keelde tõlkida ei tohi.

"Nii kaua, kui ma saan vältida kuulsaks saamist seal, kus ma elan, seni ma seda väldin, sest ma pole veel kunagi näinud sellest kellelegi midagi head tõusmas. Mõned inimesed on pärast kuulsaks saamist rahule ka jäetud, teised jällegi mitte. Sestap, kuni ma saan vältida seda kiusatust, seni pean ma paremaks nii toimida," selgitas kirjanik.

Brunetti lugudes ei võidutse õiglus kohtusaalis, vaid lood leiavad enamasti lahenduse Brunetti krahvist äia sekkumisel. Autori sõnul peegeldab see maailma tegelikkust, kus piisavalt mõjukad pahad pea kunagi õiglast karistust ei saa.

"Pinochet suri õnnelikult kodus voodis. Mul on meeles üks pilt, kuidas Pinochet saab paavsti käest oblaadi, saab armulauda, ajal, mil ta vastutas Tšiili valitsuse hävitamise eest. Minu arust on see hea näide tegelikkuse kohta. Me võime öelda, et on suurepärane, kui kõik pahad pannakse vangi, aga kus seda tegelikult juhtub? Nimetage mulle mõni kuulus poliitik või väga-väga jõukas isik, kes on vangi pandud," rääkis ta.

Leoni romaanidest vastu vaatav Veneetsia mõnus tegelikkus on aga miski, mis protestantliku Põhja-Euroopa, paraku ka Eesti ühiskonnast järjest enam kaduma kipub. Siin kaldutakse kõike järsult reguleerima, paljutki mõnusat, kuid tervisele kahjulikku lihtsalt ära keelama. Leoni hinnangul võib taoline lapsehoidjaühiskond probleemide lahendamise asemel neid juurde tekitada.

"Võtta lonks oma isa veini, ma arvan, et see on miski, mida enamik lapsi tahab teha ja teebki, kui vanemad lubavad. Ja ma arvan, et kui lapsed kasvavad üles segaste ideedega joomisest, kui see ära keelatakse, nagu inglased ja iirlased üritavad teha, tekkib väga tõsiseid probleeme alkoholismiga, nagu inglastel ja iirlastel ka on. Itaallastel ei ole,"
põhjendas ta.

Järskude keeldude asemel on tunnustatud kirjaniku meelest palju targem lõimida lapsed täiskasvanute seltskonda, kus nad ise õpivad elust aru saama.

"Itaallastel on kinnisidee toidust, söömisest. See on nende jaoks kesksel kohal. Einestamine, eriti koos perekonna ja sõpradega, on möödapääsmatu hea elu jaoks. Ja kui sa siis võtad einet koos oma perekonnaga, läheb käima protsess, mille käigus lapsed õpivad mitte ainult kuidas süüa, mitte metslaste kombel vaid tsiviliseeritud inimeste kombel, noa ja kahvliga ja toitu tükeldades, vaid nad pühendatakse ka täiskasvanute vestlusse. Nad kuulevad kaht täiskasvanut, kolme täiskasvanut, nelja täiskasvanut, viit täiskasvanut. Nad kuulevad täiskasvanute vestlust. Niimoodi on nad juba väikeste lastena kaasatud olukorda, milles võimukad inimesed, vanemad, vanavanemad, räägivad probleemidest, asjadest," arutles Leon.

Donna Leon paneb eestlastele südamele, et nad ühiste perelõunate traditsiooni - seal, kus see veel säilinud on - välja surra ei laseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.