Suri kirjanik ja luuletaja Ellen Niit ({{commentsTotal}})

{{1464626398000 | amCalendar}}

Meie seast lahkus kirjanik ja ja luuletaja Ellen Niit (13.07.1928-30.05.2016).

Ellen Niit sündis 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Ta tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tema esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood".

Tema sulest ilmusid ka Triinu ja Taavi lood ning 1990. aastatel sai tuntud tegelaskujuks Krõll. Ilmselt teavad väga paljud peast ka laulu rongisõidust, millele kirjutas viisi Gustav Ernesaks.

Ellen Niidult on ilmunud luulekogud ka täiskasvanutele ja luuletõlkeid.

Ellen Niit on öelnud, et ta oli lihtsalt luuletaja, kellest kujunes lastekirjanik.

Ellen Niidule on omistatud kõrgeid autasusid, näiteks Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk,Tallinna vapimärk ning mitmeid kirjanduspreemiaid.

"Ellen Niit oli viljakas autor ja ta oli viljakas luuletajana, prosaistina, tõlkijana. Ta eestindas ära terve korpuse ungari luulet, aga ma usun, et kõige sügavama jälje on ta jätnud lastekirjanikuna. Tema raamatutega on kasvanud üles terve põlvkond lapsi, mina nende hulgas. Oma leebel moel oskas ta eristada lapse jaoks head ja halba ja see on väga eriline," kirjeldas kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev.

"Peale selle ta oli ka väga soe inimene ja see soojus tuli tema lastekirjandusse ja lasteluulesse - ta suhtus erakordselt muhedalt lastesse ja kõik nende väikesed vimkad ja pahandused Ellen Niidu luules kuidagi mahenesid ja muutusid naljakaks aeg-ajalt . Väga andekas inimene," ütles kirjanik Tiia Toomet.

"Me elasime mingid aastad Ellen Niidu ja Jaan Krossi all ja ma nägin Ellen Niitu seal mitte ainult luuletajana, vaid ka suure pereemana ja ma lausa imetlesin, milline energia ja oskus oli tal asju korraldada. Kõik ju teavad, kuidas ta kaitses Jaan Krossi töötoa ust ja ei lasknud lapsi sinna sisse, kõik see suur majapidamine oli tema korraldada ja teha," lisas Toomet.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: