ERM-i arhitektidele anti Veneetsia arhitektuuribiennalil üle kõrge preemia ({{commentsTotal}})

Juba sel sügisel avatava Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone arhitekte pärjati Veneetsia arhitektuuribiennaalil prantsuse kõige ihaldatuima arhitektuuripreemiaga. Arhitektid külastasid biennaalil ka Balti paviljoni, mille üks eksponaat on ERM-i makett.

ERM-i valmimine on arhitektidele tähendanud kümmet aastat pühendumist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See tähendab kümmet aastat elu, tööd, eesti kultuuri tundmaõppimist. Me andsime endast parima ja panustasime sellesse projekti palju energiat. Oleme õnnelikud ja üllatunud, et see au meile osaks sai," rääkis arhitekt Tsuyoshi Tane.

Arhitektide jaoks oli kõige suurem väljakutse asetada ERM-i hoone dialoogi selle keskkonnaga, endise Raadi sõjaväelennuväljaga.

"Kuidas ehitada 21. sajandi rahvusmuuseumit, mis on avatud ka oma keskkonnale, mis ei oleks ainult lihtne arhitektuuriline maamärk, vaid taaslooks seda maastikku ja teeks kogu piirkonnast koha, kuhu inimesed tahaksid tulla," selgitas arhitekt Lina Ghotmeh.

Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane olid ERM-i arhitektuurikonkursil osaledes väga noored arhitektid ning nad on tänulikud, et neile usaldati suurprojekt, milleni jõudmiseks tuleb mujal maailmas hierarhiaredel läbida. Nooruslikkus on nende sõnul tänasel Eesti arhitektuurimaastikul vägagi tunda.

"See on väga dünaamiline ja on tunda nooruslikkust - see peegeldub arhitektuuris. Kõik need noorte arhitektide tööd ja üleminek ühelt põlvkonnalt teisele... noortele inimestele vastutuse andmine toob kaasa innovatsiooni arhitektuurimaastikul," ütles Ghotmeh.

"Samas ma kritiseeriks natukene seda, et noortel arhitektidel on kindlasti palju annet ja energiat, aga neil puudub eesti kultuuri tunnetus. Tehakse kaasaegset arhitektuuri, mis ei ole seotud Eesti rahva, kultuuri ja juurtega," lisas Tane.

Eesti Rahva Muuseum avatakse külastajatele juba oktoobri alguses.

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: