NO99 suvelavastuses tuuakse inimeste emotsioonid ja tundeid vaatajateni hoopis teise nurga alt  ({{commentsTotal}})

Teater NO99 toob lavale Shakespeare'i aegumatu komöödia "Suveöö unenägu", mis on lavastajate tõlgenduses saanud nimeks "Pööriöö uni".

Visuaalselt võimast lavastust toetab Mendelssohni muusikaga Eesti riiklik sümfooniaorkester ja tütarlastekoor Ellerhein, vahendas "Aktuaalne kaamera".

400 aastat tagasi Shakerspeare'i kirjutatud armastajad on kümne kaamerasilma läbi viidud lavastuses sõna otses mõttes maa ja taeva vahele. Lavastaja Ene-Liis Semperi sõnul on selleks mitu põhjust. Esiteks see, et Estonia kontsertsaalis pole lihtsalt füüsiliselt ruumi, kuhu etenduspaika lisaks orkestrile lavale mahutada, ja teiseks püütakse visuaalis olla sama võimas kui on Mendelssohni muusika.

"Kui sa näed inimese silma nii suurelt nagu see meie puhul praegu on, lähemale kaameraga enam ei saagi, siis see tegelikult annab publikule võimaluse näha inimeste emotsioone ja tundeid hoopis teise nurga alt või teistsugusel viisil kui tavalises lavastuses oleks," lausus Semper.

Lavastuse idee autor on dirigent Olari Elts, kes on seda mõtet, et ühendada Mendelssohni "Suveöö unenägu" kaasaegse teatriga, endas kandnud mitu aastat. Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo võtsid lõpuks tuld ja nii saigi idee lavaküpseks kokku kolme niiditõmbaja koostöös. NO teatris noorema põlvkonna näitlejatele on etendus füüsiliselt väga suur väljakutse, rääkimata sellest, et partnerit ei nähta, vaid ainult kuuldakse, sest mäng toimub kaamerasse.

Kopituselõhna ei näikse renessansiaja suurteos endas kandvat, leiavad lavastajad. "Mulle tundub, et see Mendelsohni imeilus muusika ja Shakespeare'i tekst sellises suhteliselt pretensioonikas visuaalis nagu ta meil on praegu lahendatud, ta kõnetab inimest ootamatult tänapäevaselt. See iseenese peegelduse nautimine, mis on meie armastajapaaride põhiline voorus ja viga, meie lavastuses mõjub päris tänapäevaselt," rääkis Semper.

Semperi sõnul pole nende lavastus pelgalt kriitika tänapäeva inimese ööpäevaringse internetis olemise ja inimlikust suhtlemisest võõrandumise pihta. Olulised on ka muusika ja igihaljas armastuslugu.

Toimetaja: Rutt Ernits



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: