EKA tudengid kirjutasid Priit Pärna kaitseks ühispöördumise ({{commentsTotal}})

Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid on nördinud, et ülikooli nõukogu ei hääletanud õppejõud Priit Pärna animatsiooniosakonna juhatajaks ja professoriks. Endised ja praegused üliõpilaased kirjutasid pärast kohtumist rektor Mart Kalmuga Pärna kaitseks ühispöördumise.

49 animatsiooni osakonna endist ja praegust tudengit avaldavad ühispöördumises toetust Priit Pärna unikaalsele õppemetoodikale, mis meelitab Eestisse õppima ka tudengeid kaugetest maadest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma tulin Eestisse kaugelt Hongkongist. See oli kaalutletud otsus, ma kogusin raha ja küsisin vanematelt luba. Eesti ei ole suvaline koht Euroopas, vaid ma tulin siia Priit Pärna stsenaristika loengu ja tema filosoofia pärast. Me teeme animafilme ja animatsiooni õpetus ei ole Euroopas just väga levinud, eriti käsitöötehnikate õpetamine," rääkis animatsiooni osakonna tudeng Aggie.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul ei kahtle keegi, et Priit Pärna näol on tegemist suure kunstnikuga, kuid ülikool nõuab osakonnajuhatajalt ja professorilt ka palju muid oskusi. Lisaks tunneb Kalm muret, et ühe koolkonna järgi õpetamine võib saada eesti animatsioonile saatuslikuks.

"Suurtes maades on ühes linnas üks kunstikool, kus on üks koolkond ja teises linnas teine kunstikoolkond, aga kui me peame kogu maailma tarkust peegeldama ühes koolis, siis me peaksime andma üliõpilastele võimaluse leida oma tee, valides mitme erisuunalise mentori vahel. Selline ühe suletud koolkonna järgi õpetamine võib sellele kunsti kitsamale valdkonnale Eesti oludes muutuda saatuslikuks," rääkis Kalm.

Priit Pärn pakub välja kaks versiooni, miks teda osakonnajuhatajaks ja professoriks ei valitud.

"Üks versioon võiks olla, et seda kohta valmistati ette kellelegi, kes hüppas alt ära või juhtus midagi muud, aga rong oli liikvele pandud. Teine versioon on, et keegi tahtis minust lahti saada, olles piisavalt kõrgel positsioonil," arutles Pärn.

Üliõpilased praeguse seisuga Pärnale võrdväärset asendajat ei näe.

"Minu meelest Priit Pärnale ei ole asendajat võtta, aga meile on juba jõudnud sellised kuuldused, et tema asemele pakutakse ehk Priit Tenderit," ütles animatsiooni osakonna tudeng Yyhely Hälvin.

Rektor Mart Kalmu sõnul pakub ülikool Pärnale võimaluse poolelioleva magistrikursuse lõpuni viimist. Mitmed sel kevadel sisseastumiskatsed läbinud välistudengid kaaluvad aga õppekohtadest loobumist.

 

Toimetaja: Merili Nael



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: