Tõnu Karjatse filmikomm: Gosling ja Crowe teevad Laureli ja Hardyt ({{commentsTotal}})

"Head tüübid" (The Nice Guys) Autor/allikas: kaader filmist

Suvine aeg peaks kuuluma puhkusele, lõõgastumisele, seda on silmas pidanud ka kinokavade koostajad, jättes suvve kergemad, vaataja suhtes mitte eriti nõudlikud filmid. Kinod pakuvad suvel muinasjutte, romantilisi komöödiaid või pretensioonituid põnevikke. Shane Blacki "Head tüübid" (The Nice Guys, 2016) on žanrilt sõbrakomöödia, mis flirdib noir-tüüpi krimipõnevikuga.

Loo keskmes on äpu detektiiv Holland March (Ryan Gosling) ja kerekas väljapressija Jackson Healy (Russell Crowe), kes saavad ülesandeks leida kadunud neiu Amelia. Ülesanne viib mehed kokku pornoäriga ja ühe selle valdkonna staari tapmislooga.

Film algab efektselt: kümneaastane poiss varastab isa voodi alt meesteajakirja ja läheb seda sirvides oma tuppa, tema selja taga sööstab läbi maja mäeveerult alla auto, käib mitu korda üle katuse ja juurde jooksnud poiss leiab auto kõrvalt sellest välja paiskunud pornotähe, kelle pilti ta äsja imetlenud oli. Sama peadpööritavalt sündmustik edasi ei lähe, vaid keskendub kahe tulevase semu kohtumisele ja koostööle, ühendavaks lüliks seesama pornostaari surm ja Amelia kadumine.

Tegevustik paigutub 70ndate lõpu Los Angelesse, täiskasvanute meelelahutusmaailma õitseaega ja -kohta, mida ilmestavad ajastutruud kujunduselemendid nagu värvilised kostüümid, soengud, laiad uhked autod, ja tegelaste seast leiab ka mustanahalise badass'i, mida võib lugeda viitena blaxploitation'i vastukaaluks kujunenud valgete kangelaste filmidele. "Head tüübid" ehitub Marchi ja Healy vahelisele sõprussuhtele, mis areneb nende ühise uurimistöö käigus. Siit ei tasu otsida midagi sellist, mille pärast peaks pingutama mõtlemiskeskust, sest filmi faabula kulgeb oma suva järgi - kui on vaja pööret, siis see ka tuleb, nõudmata eelnevat sisulist ettevalmistust. Pahad on pahad ja head on head, ohvrid jäävad ohvriks ja tegelikud niiditõmbajad paljastuvad lõpus. Üpris skemaatiline ja lihtne linalugu, mis heroiseerib valget meest, kes on otsustanud korra jaluleseadmise oma kätte võtta.

Ainus vahe tõeliste kangelastega on see, et March ja Healy ei tee seda sisemisest kohusetundest, vaid raha pärast, peamiseks vaenlaseks osutub palgamõrvar John Boy (Matt Bomer), kelle tegevus ja stiil on rafineeritum ja cool'im kui peategelastel.

Sisult kandvaaks pooleks muutuvad krimiloo jälgimise asemel Marchi ja Healy naljad, musta huumorit jagub ka kaklusstseenidesse, mille vahel tegelased tarantinolikult filosofeerivad. Samas puudub filmil kandev sisuline selgroog, mis sketšide jada koos hoiaks. Amelia otsimise liin jääb semude vaimutsemisele taustaks ning sõnumit sellest ei kooru, kuigi viitab ärimeeste räpastele mängudele ning Detroiti autotööstuse, organiseeritud kuritegevuse ja pornomaailma seotusele, kuid see pole midagi sellist, mida vaataja ei pruugiks enne teada.

"Nice Guys" on pelgalt õhtusisustus ja publik tuleb vaatama Ryan Goslingi ja Russell Crowe'd. Gosling teeb filmis tola, karu moodi Crowe on kõvem tegelane. Imagoloogiliselt on Marchi ja Healy tegelaskujud aga Hollywoodi komöödiaklassikute Stan Laureli ja Oliver Hardy arendus. Totaka Laureli ja kohmaka Hardyga väntas Hollywood 1920-40ndate vahel 250 filmi, 1970-80ndatel said nad uue elu televisiooni vahendusel ja slapstick-komöödia värvikate esindajatena paigutuvad Laurel ja Hardy ehk "Paks ja peenike" kinoklassikas Charlie Chaplini kõrvale.

Loodetavasti ei võta tänapäeva Hollywood plaani teha Goslingist ja Crowe'st uut Laureli ja Hardyt, ehkki stsenaarium jätab võimaluse arvukateks jätkuosadeks. Blacki filmi senist kassaedu vaadates võib arvata, et vaataja eelistab Goslingi ja Crowe'd näha siiski teistsugustes rollides. Avanädalal jäi "Nice Guys" alla arvutimängu "Angry Birds" frantsiisile, koomiksimärulile "Kapten Ameerika" ja isegi komöödiale "Naabrid 2", mis kõik ka meie kinodes. Ehk siis, saab ka paremini ja suvel on üldse etem lugeda aias võrkkiiges raamatut.

Filmikommid jätkuvad suvel kultuuriportaalis, Klassikaradios tuleb paus.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: