Tõnu Karjatse filmikomm: Gosling ja Crowe teevad Laureli ja Hardyt ({{commentsTotal}})

"Head tüübid" (The Nice Guys) Autor/allikas: kaader filmist

Suvine aeg peaks kuuluma puhkusele, lõõgastumisele, seda on silmas pidanud ka kinokavade koostajad, jättes suvve kergemad, vaataja suhtes mitte eriti nõudlikud filmid. Kinod pakuvad suvel muinasjutte, romantilisi komöödiaid või pretensioonituid põnevikke. Shane Blacki "Head tüübid" (The Nice Guys, 2016) on žanrilt sõbrakomöödia, mis flirdib noir-tüüpi krimipõnevikuga.

Loo keskmes on äpu detektiiv Holland March (Ryan Gosling) ja kerekas väljapressija Jackson Healy (Russell Crowe), kes saavad ülesandeks leida kadunud neiu Amelia. Ülesanne viib mehed kokku pornoäriga ja ühe selle valdkonna staari tapmislooga.

Film algab efektselt: kümneaastane poiss varastab isa voodi alt meesteajakirja ja läheb seda sirvides oma tuppa, tema selja taga sööstab läbi maja mäeveerult alla auto, käib mitu korda üle katuse ja juurde jooksnud poiss leiab auto kõrvalt sellest välja paiskunud pornotähe, kelle pilti ta äsja imetlenud oli. Sama peadpööritavalt sündmustik edasi ei lähe, vaid keskendub kahe tulevase semu kohtumisele ja koostööle, ühendavaks lüliks seesama pornostaari surm ja Amelia kadumine.

Tegevustik paigutub 70ndate lõpu Los Angelesse, täiskasvanute meelelahutusmaailma õitseaega ja -kohta, mida ilmestavad ajastutruud kujunduselemendid nagu värvilised kostüümid, soengud, laiad uhked autod, ja tegelaste seast leiab ka mustanahalise badass'i, mida võib lugeda viitena blaxploitation'i vastukaaluks kujunenud valgete kangelaste filmidele. "Head tüübid" ehitub Marchi ja Healy vahelisele sõprussuhtele, mis areneb nende ühise uurimistöö käigus. Siit ei tasu otsida midagi sellist, mille pärast peaks pingutama mõtlemiskeskust, sest filmi faabula kulgeb oma suva järgi - kui on vaja pööret, siis see ka tuleb, nõudmata eelnevat sisulist ettevalmistust. Pahad on pahad ja head on head, ohvrid jäävad ohvriks ja tegelikud niiditõmbajad paljastuvad lõpus. Üpris skemaatiline ja lihtne linalugu, mis heroiseerib valget meest, kes on otsustanud korra jaluleseadmise oma kätte võtta.

Ainus vahe tõeliste kangelastega on see, et March ja Healy ei tee seda sisemisest kohusetundest, vaid raha pärast, peamiseks vaenlaseks osutub palgamõrvar John Boy (Matt Bomer), kelle tegevus ja stiil on rafineeritum ja cool'im kui peategelastel.

Sisult kandvaaks pooleks muutuvad krimiloo jälgimise asemel Marchi ja Healy naljad, musta huumorit jagub ka kaklusstseenidesse, mille vahel tegelased tarantinolikult filosofeerivad. Samas puudub filmil kandev sisuline selgroog, mis sketšide jada koos hoiaks. Amelia otsimise liin jääb semude vaimutsemisele taustaks ning sõnumit sellest ei kooru, kuigi viitab ärimeeste räpastele mängudele ning Detroiti autotööstuse, organiseeritud kuritegevuse ja pornomaailma seotusele, kuid see pole midagi sellist, mida vaataja ei pruugiks enne teada.

"Nice Guys" on pelgalt õhtusisustus ja publik tuleb vaatama Ryan Goslingi ja Russell Crowe'd. Gosling teeb filmis tola, karu moodi Crowe on kõvem tegelane. Imagoloogiliselt on Marchi ja Healy tegelaskujud aga Hollywoodi komöödiaklassikute Stan Laureli ja Oliver Hardy arendus. Totaka Laureli ja kohmaka Hardyga väntas Hollywood 1920-40ndate vahel 250 filmi, 1970-80ndatel said nad uue elu televisiooni vahendusel ja slapstick-komöödia värvikate esindajatena paigutuvad Laurel ja Hardy ehk "Paks ja peenike" kinoklassikas Charlie Chaplini kõrvale.

Loodetavasti ei võta tänapäeva Hollywood plaani teha Goslingist ja Crowe'st uut Laureli ja Hardyt, ehkki stsenaarium jätab võimaluse arvukateks jätkuosadeks. Blacki filmi senist kassaedu vaadates võib arvata, et vaataja eelistab Goslingi ja Crowe'd näha siiski teistsugustes rollides. Avanädalal jäi "Nice Guys" alla arvutimängu "Angry Birds" frantsiisile, koomiksimärulile "Kapten Ameerika" ja isegi komöödiale "Naabrid 2", mis kõik ka meie kinodes. Ehk siis, saab ka paremini ja suvel on üldse etem lugeda aias võrkkiiges raamatut.

Filmikommid jätkuvad suvel kultuuriportaalis, Klassikaradios tuleb paus.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: